Äripäeva raadio

Internetisõimajate vastutusele võtmine on teinud viimaste aastatega hüppelise kasvu. Samal ajal on enamgi veel kasvanud inimeste hulk, kes viitsivad teistele väga halvasti öelda. „Kui teha statistikat, siis nende kaasuste arv kohtusüsteemis on kasvanud lopsakalt,“ nentis vandeadvokaat Karmen Turk saates „Triniti eetris“. Vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg toob välja, et inimesed, et saa seni aru, et kohtu vaatest pole vahet, kas kommentaari kirjutab Äripäev, Delfi või jätab selle tavaline kommenteerija. „Vastutuse mõttes pole vahet ning normid, mida rakendatakse on samasugused,“ nentis Pild-Freiberg. Triniti advokaadibüroo advokaadid toovad saates välja, et uueks kohtutrendiks on saamas kuulsuste kraaklemised. Pild-Freiberg toob ühe näitena välja Brigitte Susanne Hundi hagi Andrei Zevakini vastu. „Kohus hakkab nüüd valgete kinnastega ilusas kohturuumis arutama ühe sõna üle. Mina olen poiste poolt, sest nalja peab saama teha ja end välja elada. Aga tahaksin elada riigis, kus mõeldakse enda nalju läbi,“ selgitas Pild-Freiberg. Millistes nüanssides erinevad kuulsuste internetilaimu kaasused ühe tavalise kalamehe pasakotiks sõimamisest? Miks jääb hageja enamasti võidu korral miinusesse? Mille osas tuleks internetisõimu ja küberahistamise küsimustes kohaneda politseil ja prokuratuuril? Ning millega peaks arvestama, kui sind sotsiaalmeedias maatasa tehakse? Neile ja teistele küsimustele leiate vastuse saatest. Saates on järgnevad teemad: 1.05 Kasvav hulk inimesi viitsivad öelda väga halvasti 6.35 Parvel Pruunsild loob uut praktikat 8.08 Kohtusse sisenevad meelelahutajad 15.22 BSH hagi Zevakini vastu 17. 44 Äripäev peaministrit PVH-ks ei kutsu 23.00 Tapmisähvardus pole politsei rida 30.30 Laim kohtunike ja ametnike vastu ja karistamatud 38.30 Palju maksab sõimaja vastutusele võtmine Pildil paremalt Andrei Zevakin, Brigitte Susanne Hunt ja Robin Valting. Autor Madis Veltman/Postimees/Scanpix.

Alari Arro, kes on üks Inseneribüroo Arro & Agasild asutajatest rääkis, kuidas nad koroonaaja lõpus võtsid „igaks juhuks“ projekteerimisse ühe suure korterelamute projekti. „Arvasime, et kui suur see kahjum ikka olla saab, 20-30 000 võib-olla tuleb peale maksta,“ kirjeldas ta toonast arutluskäiku. Tegelikkuses kulus palju töötunde ning peale tuli maksta 150-160 000 eurot. Arro ütleb, et pärast seda on nad muutunud palju paremaks, sest neil on väga hea asutusesisene statistika: ettevõte loeb igat töötundi ja teab täpselt, mida tehakse. Mõni aasta tagasi nad veel uskusid klienti, kes ütles, et tal on odavam hinnapakkumine, et keegi teine suudab selle töö oluliselt odavamalt teha. Täna usuvad nad ainult iseenda näitajaid. „Sellest on tulnud ka viimaste aastate kasumi tõus, et me teeme rumalaid otsuseid oluliselt vähem,“ ütles ta. Ettevõte on projekteerinud terve rea uusi riigigümnaasiume ja ehituse uueks trendiks on puidu kasutamine. Inseneride jaoks tähendab see täiesti uue distsipliini selgeks õppimist. Arro tõi näiteks Sisekaitseakadeemia uue õppehoone Narvas, mida ta peab väga huvitavaks tööks ja mis oli arhitektuurses mõttes keerukas: lasketiir, kaheksarajaline bassein. „Basseini kohal on tavaliselt kerge katus, kuhu sajab ainult lund,“ rääkis ta. „Aga seal on basseini kohal kolmekorruseline liimpuidust hoone!“ Alari Arro räägib ka sellest, mis teda insenerina nõutuks teeb ning miks ta arvab, et majanduslangus tuleb kvaliteedile kasuks. Saatejuht ja foto autor on Sigrid Kõiv.

Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsiooni saates "Cleantech" räägime Eestis tehtavast uuendtoidust. Millised on võimalused ja probleemid, kuidas on vaja seadusandlust muuta kogu Euroopas, et uuendtoidu tegijad pigem siia turule tuleksid ning ei vaataks Aasia ja Ameerika suunas ning mis asi see uuendtoit ikkagi on. Külas on Oliver Rätsep Accelerate Estoniast, Märt-Erik Martens Gelatexist ja Mary-Liis Kütt Äio techist. Toiduinnovatsiooni on vaja teha, et meie planeet oleks elamiskõlbulik ka saja ja tuhande aasta pärast, sõnab Märt-Erik Martens. "Me teeme täpselt äravahetamiseni samasugust liha kultiveeritud lihana, aga me teeme seda bioreaktoris ja võime seda teha Lasnamäe keldris. Eeldus on, et rahvaarv kasvab ja linnastumine suureneb. Maakasutust saab efektiivistada, kui see ei ole lihatööstuse all ja meil on alternatiivid. Kui me vaatame tulevikku ja võib olla me hakkame käima teistel planeetidel. Siis on vaja toidutööstust, mis ei sõltu planeedi biosfäärist. Me ei saa teha asju selliselt nagu me oleme 10 000 aastat teinud." ütleb Martens. Milline võiks olla toidutööstuse tulevik, saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Sunly AS. Fotol vasakult: Märt-Erik Martens, Mart Valner, Oliver Rätsep, Mary-Liis Kütt. Autor: Andres Laanem

Kinnisvaraarendusettevõte Avalon ehitab Tartu mnt 44 LEED sertifikaadi nõuetele vastavat hoonet. Tähelepanuväärseks teeb asjaolu, et kortermajadele kvaliteedisertifikaate pole Eesti kinnisvaraturul varem taotletud. Avaloni juhatuse liige Kristjan Lood tõdeb, et ehituses on erinevad kvaliteedisertifikaadid nagu LEED ja PREEAM leidnud tunnustust finantssektoris läbi positiivsete rahastamisotsuste ja seeläbi jõudnud ka kinnisvaraarendajateni. Kuna Tartu mnt 44 hoones jagunevad pooled pinnad äripindadeks ja korteriteks, siis oli arendajal oluline taotleda majale LEED kuldtaset. Greenmetrix’i tegevjuhi Kairi Nõuliku sõnul on arendajate seas aina populaarsemaks muutunud, et järgitakse rahvusvahelisi jätkusuutliku arendamise standardeid. Ühelt poolt aitab sertifikaat kinnisvara väärtust suurendada ja teisalt saavad omanikud üles näidata vastutustundlikkust, nii tulevaste elanike-rentnike vastu, kui panustada planeedi paremasse toimimisse. Nõulik toob välja, et vastutustundliku tegevusega jälgitakse samaaegselt hoone omaniku eesmärke, milleks on kvaliteetse elukeskkonna loomine ja raha teenimine ning ärilised eesmärgid. Saates räägivad Avaloni juhatuse liige Kristjan Lood ja Greenmetrix'i tegevjuht Kairi Nõulik, milliseid nõudeid esitab LEED-sertifikaat kõigile arenduse osapooltele ning mille poolest erineb Tartu mnt 44 piirkonna teistest hoonetest. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Kairi Nõulik ja Kristjan Lood. Autor: Juuli Nemvalts

Maailma 50 juhtivast tehnoloogiaettevõttest on ainult neli Euroopast. Kolmandik Euroopa ükssarvikuist ehk enam kui miljard dollarit väärt iduettevõtetest kolib siit mujale. Vaid 8% Euroopa väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest teeb piiriülest äri ja viie aastaga pole see kasvanud. Saates "Äri ja tehnoloogia" räägime Eesti ja Euroopa konkurentsivõimest nii ettevõtete kui ka riikide tasandil ning digitaliseerimises peituvatest võimalustest. Stuudios arutavad neid küsimusi infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu ehk ITLi tegevjuht Doris Põld ning majandusministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav-Tammus. Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald. Foto: Indrek Kald

Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”. Lindströmi müügitreeneri Renee Razumovi sõnul inspireerib teda B2B-müügitiimi juhtimises eelkõige kliendisuhete loomine ja ettevõtete edulugude kuulmine. “Küsimus, kuidas kliendid oma tänasesse punkti on jõudnud, annab tohutult energiat ja motivatsiooni ka enda eesmärkide püstitamiseks,” selgitas ta. Värbamisspetsialist Rimma Semjonova lisas, et Lindström panustab teadlikult töötajate tugevustel põhinevasse juhtimisse ja värbamisse, püüdes iga kandidaadi jaoks leida sobivaima rolli. “Kandidaat, kes sobib telefonimüüki, ei pruugi end otsemüügis sama hästi tunda – ja vastupidi. Just seetõttu läheneme igale värbamisprotsessile ainulaadselt ja loome põhjaliku profiili, et tuvastada, kes millises rollis end parimal viisil teostada saab,” märkis Semjonova. Razumov lisas, et Lindström läheneb teadlikult iga tiimiliikme tugevusest, sest see aitab töötajatel oma töös edukas olla. Lisaks kuuleb saatest, kuidas leida ja hoida talente, kes müügis end tõeliselt koduselt tunnevad, ning kuidas Lindström väärtustab iga töötaja tugevusi ja milliseid praktilisi samme tehakse, et uued tulijad kiiresti ja põhjalikult ettevõtte tööeluga kohaneksid. Lisaks tuleb juttu uuest värbamislahendusest, mis aitab kandidaatidel läbida tööintervjuu videosilla teel – mugavalt oma tempos ja kohas. Saadet juhib Sigrid Hiis.  Fotol Rimma Semjonova ja Renee Razumov. Foto autor: Sigrid Hiis.

Seekordses Terviseuudiste saates keskendume laste valule – kuidas lapsed sellega toime tulevad, millised on peamised valu põhjused ning kuidas neid aidata. Meil on külas Tallinna Lastehaigla õenduse ja patsiendikogemuse juht Liina Harjus-Soostar, kes räägib, kuidas haiglas laste valu hinnatakse ja ravitakse ning millised on kaasaegsed valuravi võimalused. Arutame ka, mida lapsevanemad saavad kodus teha ja millal tuleks arsti poole pöörduda. Saatejuht on Violetta Riidas. Kuulake ja saate teada, kuidas oma last paremini toetada. Pildil Tallinna Lastehaigla õenduse ja patsiendikogemuse juht Liina Harjus-Soostar. Pildi autor Violetta Riidas.

Ühisrahstus on elanud üle rasked aastad, kuid Moneyzeni juhi Tõnis Männi sõnul paistab tulevik helgem, investor ja Rahafoorumi blogi autor Taavi Pertman tahab näha aga selgeid samme, et investorite usaldus taastuks. Saates “Investeerimisportfell 2030” arutlesid ühisrahastusportaali Moneyzeni juht Tõnis Mänd ja investor ning Rahafoorumi autor Taavi Pertman ühisrahastusse investeerimise ja seal peituvate riskide üle. Ühisrahastus on läbi käinud rasketest aegadest, kuid Mänd usub, et tulevik on helge ja intresside langemine puhub ka ühisrahastuses investeerimisele elu sisse, kuna tootlus muutub atraktiivsemaks. Pertmani sõnul on aga senised halvad kogemused statistika näitamisel viinud investorite usalduse kaotuseni, mida nüüd tuleb taastama hakata. Läbipaistvus ja investorsuhtlus on Pertmani sõnul väga olulised teadliku investori vaatest. Lisaks arutlesid nii Mänd kui Pertman, mille järgi hinnata erinevaid ühisrahastuse platvorme, kuhu investeerima minna. Mänd avaldas, kellel tasub ühisrahastusse investeerida ning kuidas see võiks koguportfelli sobituda. Veel arutlesid eksperdid ühisrahastuse tootluse üle ning rääkisid, mis seis valitseb täna ühisrahastuse turul. Saadet juhtis Jaan Martin Raik

Renoveerimine võtab mitteeluhoonete puhul aina enam maad ja toob ka keskkonnasäästlikkuse raames kaasa vajaduse lähtuda erinevate lahenduste puhul aina enam ja teadlikumalt konkreetsest objektist, märgivad kinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Riigi Kinnisvara AS-i projektidirektor Gert Rahn ja hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik. Riigi Kinnisvara on uuendas juhendit „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele”, mille eesmärk on koondada nõuded ja juhised, et projekteeritud hooned nendele vastaksid. Uuendatud juhend on aluseks uute ja rekonstrueeritavate hoonete projekteerimisele ja ehitusele, hõlmates kõiki olulisi tehnilised aspekte alates kavandamisest kuni üleandmiseni. Kuidas uusi tehnosüsteeme vanadesse hoonetesse istutada ja kas uute ehitamine hakkab taanduma? „Rekonstrueeritavatesse hoonetesse uute tehnosüsteemide ehitamine, mis tagaks nõutava sisekliima, on kindlasti väljakutse. Tuleb paindlik olla, võib-olla peame kusagil nõuetes järeleandmisi tegema. Aga kõik on võimalik, tänapäevased seadmed on kompaktsed, energiatõhusad. Tänapäevaste lahendustega on võimalik sisekliima nõudeid täita. Aga see on väljakutse,“ möönis Rahn. „Teisest küljest ma usun, et renoveerimismahud suurenevad,“ sõnas Kertsmik, „Ühest küljest juba see, et Euroopa Liidu erinevad fondid lihtsalt toetavadki tänapäeval renoveerimist, mitte enam uue ehitamist.“ „Kui me vaatame keskkonna jalajälge või süsiniku jalajälge täpsemalt, siis renoveeritaval hoonel on süsiniku jalajälg märkimisväärselt väiksem, sest eelduslikult säilivad vundamendid, välisseinad, vahelaed. See kõik otse loomulikult toetab seda, et me renoveeriksime rohkem, kui ehitaksime uusi hooneid,“ lisas ta. Lisaks maastikuarhitektuurile linnaruumi kohta tervikuna, sealhulgas ka esteetilisest aspektist, nende tehniliste nõuete raames märkis Kertsmik, et sda kindlasti võetakse arvesse, aga seda kindlasti teevad juba projekteerijad, kes on konkreetse projektiga seotud: siis maastikuarhitektid, arhitektid, erinevate osade insenerid. „Kuna RKAS-il endal ei ole suuri tänavaid ehk siis meie hooned asuvad seal tänavate ääres, aga tänavaid me ei projekteeri, ei halda, ei remondi, siis selles kohas ma ei oska täpsemalt kommenteerida. Aga otse loomulikult kvaliteetsemat ruumi aitavad tagada projekteerijad, kes on konkreetse projektiga seotud,“ sedastas Kertsmik.“ Saates tuleb juttu Riigi Kinnisvara uuendanud juhendi „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele” raames ka kaasaegsetest projekteerimispraktikatest, tehnoloogia ja seadmete arengust, nõudluspõhisest õhuvahetusest, elektriautode laadimise infrastruktuuri kavandamisest ja varustuskindluse tagamisest, hallveest, veetarbimise optimeerimisest, keskkonnasäästlikkusest, kvaliteetsest väliruumist. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (autor: Siim Sultson) on Riigi Kinnisvara AS-i hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik ja projektidirektor Gert Rahn.

Turgu kaotanud koolitajad on vaatamata inflatsioonile hindu langetamas. Lühiajaliselt nad sellega võidavad, kuid see pole pikaajaliselt realistlik, ütles koolitusfirmasid esindava liidu juhatuse liige Raul Ennus saates "Äripäeva TOP". Ennus lohutab, et kuigi tellimusi on veidi vähem, siis tohutut koolituste eelarvete kokkutõmbamist ei ole toimunud. Uut aastat aga prognoosida ei oska: mõju võivad avaldada maksutõusud ja ka avalik sektor tõmbab kulusid koomale. “Heal juhul tuleb täpselt samasugune vaikne aasta,” leiab ta. Aeternumi kaasomanik ja koolitaja Kati Tikenberg soovitab uut aastat silmas pidades koolitajatel vaadata välisturgudele. “Eesti koolituste ja koolitajate tase on tegelikult üpriski kõrge ja julgustan seda sammu astuma.” Saates keskendume koolitusturule ja uurime, kuidas koolitusfirmadel möödunud aastad on läinud, mis iseloomustab käesolevat aastat ja mida prognoosivad koolitajad uueks aastaks. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Saate teemad: 01.00 Pingereas ruulib keeleõpe 03.21 Koolitusturu seis 6.35 Koolituste hinnad 9.37 Muutused koolituste tellijates, sh avalik sektor 15.46 Mida turg tahab? 27.23 Ohud ja võimalused 34.43 Aeternumi edutegurid 42.57 Välisturud pakuvad võimalusi 47.00 Soovitus neile, kes peavad koolitusridu kärpima Foto: Andras Kralla.

Saates tuleb pikemalt juttu Rail Balticu Ülemiste terminalist – mis on hetkeseis, millised hanked on juba töös ja millised plaanis lähiajal välja kuulutada, kuidas muutub linnaruum Ülemistel ning kuidas hakkavad omavahel ühenduma Elroni ja Rail Balticu rongid. Räägime ka Pärnu, Rapla ja väiksemate peatuste ehitusest ja ajakavast. Stuudios on Rail Balticu reisijate ja teenindavate rajatiste peaprojektijuht Martin Kaljumäe. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Andras Kralla.

Kasvava ligipääsetavuse probleemi lahendamine digitaalses maailmas, kus elanikkond vananeb ja nägemispuudega inimeste hulk kasvab, avab uusi võimalusi, usuvad selle sektori idufirmad. "Ükssarvikute kasvulava" saates on külas mängufirma AudioCat asutaja ja tegevjuht Anette Parviste ning idufirma 7Sense äriarendusjuht Madis Päev. Eesti inseneride loodud idufirma 7sense seade tõotab läbimurret nägemispuudega inimeste elukvaliteedis, võimaldades neil iseseisvalt liikuda tänaval. AudioCat ehitab audiomängude platvormi, millele esimesed mängud luuakse ise, aga tulevikus üritatakse sellele meelitada ka teisi mängustuudioid. Kuigi napilt 300 miljoni nägemispuudega inimese sihtturg on ükssarvikutest unistavatele investoritele vahest liiga väike, ületavad edukad tehnoloogilised lahendused tihti kahe maailma vahelise barjääri. Näitena rääkisid külalised mängust Blind Drive (pimesõit), mis on võitnud populaarsust ka nägijate hulgas ja võitnud mitu auhinda. Saadet juhib Tarmo Virki. Saates on täpsemalt kõne all järgmised teemad: 00.00 AudioCati ja 7Sense tutvustus 04.11 Audiomängude ja raadio sarnasustest 07.33 7Sense tehnoloogia ja sombreero seostest 10.45 Eestis süvatehnoloogia/meditsiini idufirma ehitamisest 16.28 Turu suurusest (väiksusest) 19.37 Pimeda autojuhi mängust 23.30 Idee kirjanike liidule konkursi korraldamiseks 25.50 Audio tulistamismängudest 27.05 Turuolukorrast nägemispuudega nišis 31.02 2025. aasta väljakutsetest 40.09 Veebilehtede ligipääsetavusest Fotol: Anette Parviste ja Madis Päev. Autor: Tarmo Virki

Saates „Finantsuudised fookuses“ keskendume kahele võtmeteemale, mis on juhtide ja ettevõtjate jaoks olulisemad kui kunagi varem: kuidas kujundada tööandja väärtuspakkumine, mis suudaks ligi meelitada ja hoida parimaid talente, ning kuidas kasutada personalianalüütikat, et langetada juhtimisotsuseid teadlikumalt ja tõhusamalt. Tänapäeva tööjõuturul, kus konkurents talentide pärast on tihe, on neid kahte aspekti keeruline alahinnata. Tööandja väärtuspakkumine ei tähenda ainult palganumbrit või hüvesid, vaid on seotud ka töötajate motivatsiooni, rahulolu ja pühendumusega. Samal ajal pakub personalianalüütika juhile väärtuslikku teavet, mis aitab paremini mõista ja prognoosida töötajate käitumist ning organisatsioonilisi vajadusi. Ja mis võiks olla parem hetk nende teemade arutamiseks kui eelarvete koostamise aeg, mis on paljudel ettevõtetel praegu käimas. Tööandja väärtuspakkumine ja personalianalüütika pole kaugeltki ainult personaliosakonna teema – need mõjutavad otseselt ettevõtte finantstulemust, tootlikkust ja konkurentsivõimet. Saates arutame, kuidas juhid ja finantsistid saavad nutikalt planeerida investeeringuid eelseisvateks perioodideks, et toetada töötajate rahulolu ja tõsta tööviljakust. Saatekülalised on Forus Eesti personalijuht ja õppejõud Merje Kärner ning õppejõud, Bolti tasustamise valdkonna juht ja personalikonsultatsioonide firma Cohorts kaasasutaja Evert Kraav. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol: Merje Kärner, Evert Kraav ja Paavo Siimann. Autor: Andres Laanem

Helsingi vanalinn on Tallinnas, rääkis Eestis elav Soome suunamudija Henna Mikkilä. Äsja valisid soomlased Eesti parimaks välismaiseks reisisihtkohaks. Mikkilä sõnul tekib soomlastel Eestit külastades kodune tunne, aga samas on laevaga üle lahe sõitmine siiski puhkusereis välismaale. Pole üllatus, et põhjanaabritele meeldib väga ka meie vanalinn. Soomlased naudivad meie vanalinna sellel lihtsalt põhjusel, et Helsingis selline rajoon lihtsalt puudub. "Eesti on tuttav koht ja keel on tuttav, aga ometi on see välismaa. Helsingis vanalinna ei ole ehk Helsingi vanalinn ongi Tallinn," rääkis ta. Soomlased on väga võlutud ka Eesti spaakultuurist ja mitmekülgsest saunavalikust. Mustamäe Elamus Spa elamuste juht Margit Kurn tõdeb, et soomlased külastavad üha rohkem Eesti saunu ja sapaasid, kuid uue aasta maksutõusud võivad põhjanaabreid rohkem mõtlema ja valima panna. Saates on täpsemalt kõne all järgmised teemad: 00.00 Eesti populaarsuse põhjused 3.34 Soomlane armastab Eesti spaasid ja saunakultuuri 12.20 Kuidas soomlasele veel puhata meeldib? 14.35 Tallinna fenomen 17.36 Soome keele vajalikkus Eesti turismisektoris 23.12 Soomlaste majanduslik olukord 27.50 Tallinna liivarannad ja soome suvitajad 34.32 Soomlased ootavad Tallinna jõuluturgu 36.10 Vanalinna võlu ja ohtlikkus 42.10 Uue aasta maksupoliitika 44.14 Kuhu reisib soomlane tulevikus? Saatejuht on Joonas-Hendrik Mägi Foto autor: Andras Kralla

"Investeerimisideede universumi" sisuturunduslikus saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks? Räägime ka erilistest ja huvipakkuvatest markidest ja mudelitest, automuuseumidest, mida tasub külastada ja uurime, millised on autokollektsionääri mured ja rõõmud. Nendel teemadel arutlevad Joel Zernask ja Hanno Lindpere KPMG Estoniast ja vandeadvokaat ja autokollektsionäär Randu Riiberg. Saatejuht on Hando Sinisalu. Foto: Dpa/Scanpix.

"Tööstusuudised eetris" saade keskendub ESG-le ja pakub kuulamiseks kahte ettekannet tänavuselt ostujuhtimise aastakonverentsilt. Metallitööstuse Leden Estonia ostujuht Kristina Peramets räägib praktilistest sammudest, kuidas on ettevõte ESG-põhimõtteid meeskonnatööga ja kommunikatsiooniga integreerinud. Katusematerjalide tootja Ruukki Productsi ostu- ja logistikajuht Erkki Jaanhold selgitab, millised on ostujuhi võimalused ja roll ESG-eesmärkide täitmiseks. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotodel: Erkki Jaanhold ja Kristina Peramets. Autor: Raul Mee

Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas. “Kui vaadata korterite hindu, siis need ei ole langenud, pigem on mindud madalamasse varaklassi,” tõdes Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tehingute hinnaklassi kommenteerides. Uusarenduste taga on tema sõnul hästi kapitaliseeritud firmad, kellel on aega oodata ja hinnalangust ei ole põhjust prognoosida. See aeg, kus kortereid osteti investeeringute tarbeks, on minevik. „Kinnisvara investeeringuteks soetamisel tuleb vaadata, mida teeb euribor, kui ta on üle 3,1%, siis ilmselgelt ei ole see majanduslikult mõttekas, sest isegi kui üürist saad laenu teenindatud, siis kasumlik see ei ole,“ selgitas Eamets. Seevastu ärikinnisvaras on populaarsed stock-office-pinnad, kus Roosalu sõnul on isegi kerge ületootmine. Kuula saatest, kas kodu tasub osta või pigem üürida, millised on üürituru tulevikutrendid ning milliseid soovitusi antakse B-klassi äripindade omanikele. Saates räägivad Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu ja peaökonomist Raul Eamets. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Aimar Roosalu. Foto: Raul Mee.

Vastutustundlik ettevõtlus, kestlikkuse eesmärgid ja jätkusuutlik tegevus on teemad, mida kuuleme igapäevaselt üha rohkem. Räägitakse regulatsioonidega kaasnevast aruandekohustuse ja andmekogumise mahu kasvust, rohepöördest tulenevatest kulude tõusust ja investeeringuvajadusest, aga ka kestliku tegevusega loodavast konkurentsieelisest ettevõttele või kui ainuvõimalikust tulevikusuundumusest. "Õppetunni" saates räägime, kuidas vastutustundlikku ettevõtlust edendada, töötajaid jätkusuutlikkuse teemadesse kaasata ja nende oskusi arendada ning kuidas haridussüsteemi kaasabil aidata kaasa kestliku mõtteviisi levikule. Saatekülalisteks on Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse dotsent Piret Vacht, Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg ning Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats, kes on värskelt auhinnatud Baltikumi parima kestlikkuse juhi tiitliga. Saadet juhib Katre Savi. Fotol: Katrin Bats, Piret Vacht ja Evelin Heiberg. Autor: Andres Laanem

SaaS ehk tarkvara kui teenus võimaldab kasutajatel ligipääsu pilvepõhisele tarkvarale interneti kaudu, ilma et oleks vaja seda oma seadmetesse installeerida või hooldada. Peamised eelised on paindlikkus, lihtne ligipääs ja automaatsed uuendused, kuid sellega kaasnevad ka riskid andmete turvalisuse ja vastutuse osas. SaaS-lepingud määratlevad tihti andmekaitse, intellektuaalomandi, teenuse kvaliteedi (SLA), hinnastamise ning vastutuse jaotuse tingimused. Ettevõtted, kes soovivad SaaS-ile üle minna, peavad arvestama õiguslike, tehniliste ja äriliste aspektidega. Tulevikutrendid, nagu tehisintellekt, kujundavad SaaS-i arengut ja toovad uusi võimalusi ning riske. Novembrikuu esimeses „Teabevara tunnis“ räägimegi SaaS-i olemusest ja toimimisest. Stuudios on advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Ken Kaarel Gross ja Timo Kullerkupp. Saadet juhib teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol vasakult: Timo Kullerkupp ja Ken Kaarel Gross. Autor: RASK

Saates "Digitark äri" räägime tehisarust, õppimisest ja haridustehnoloogiast, kas ja kuidas tehisaru muudab haridussüsteemi, õppimist, õppijat ja õpetajat. Juttu tuleb väljakutsetest ja ohtudest, aga ka ennenägematutest võimalustest näiteks õpetaja jaoks ja ka personaalseks õppeks. Kas tehisaju toob kaasa seninägematu revolutsiooni, mis muudab juure pealt ja totaalselt kogu meie senist haridussüsteemi, õppimist ja osapooli selles? Kas tehisaru teeb õppija targemaks või jääme hoopis lollimaks? Kas koos tehisaruga on kasvamas üles mõtlemisvõimetud põlvkonnad, kes usuvad vaid masinat ja kelle mõttetegevus kärbub? Kujuta ette homset päeva klassiruumi. Õpetaja abiline pole lihtsalt tahvel või arvuti, vaid tark tehnoloogiline süsteem, mis tunneb ära iga õpilase tugevused ja nõrkused, juhendab neid isiklikult ja motiveerib õppima nende vajadustest lähtudes. Kas see on vaid ilus unistus või on tegelik lähituleviku reaalsus, mida juba täna loome? Või kas me üldse midagi sellist haridusse soovime. Saates uurimegi neid põnevaid küsimusi ja teemasid koos koolijuhi, ajuteadlase ja andmeteadlasega. Saates on külas füüsikaõpetaja, koolijuht ja haridustehnoloogia investor Oleg Shvaikovsky, Tartu Ülikooli tehisaru uurija ja ajuteadlane Jaan Aru ning Hannes Rõõs, kes on Nortalis vanem andmeteadlane. Saatejuht on Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht. Fotol: Oleg Shvaikovsky, Jaan Aru, Hannes Rõõs ja Mare Timian. Autor: Andres Laanem

Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov ja Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu ütlevad otse, et nad ei tea, mil viisil ja kui palju kergitab tuleva aasta veebruaris toimuv Venemaa võrgust lahti ühendamine tarbija jaoks elektri hinda. Esialgne Eleringi plaan hakata tasu nõudma kohe veebruarist ning jagada vajalik elektrivõrgu sageduse hoidmise kulu 5,31 eurot MWh eest võrdselt elektritootja ja tarbija vahel, ei läinud läbi. Kalvo Nõu ei eita, et sagedusreservi hoidmine tekitab kulu. “Fakt on see, et need kulud peavad saama kuidagi kompenseeritud ja tõenäoliselt tarbijad on üks see grupp, kes selle kulu endale kindlalt saavad,” sõnastab Nõu. Ka Armen Kasparovi sõnul on seda kas järgmise aasta teisest poolest lisandub tarbijale elektriarvele uus kulurida või on bilansihoidmise kulu marginaalisesse ära peidetud, hetkel võimatu öelda. Samas selgitasid Kasparov ning Nõu ka saates, mida tuleks eelkõige jälgida, et elektri börsihindade liikumisi ette näha. Saates prognoosisid Armen Kasparov ja Kalvi Nõu talvehooaja elektrihinda ja selgitavad lahti elektribörsi toimimise vähemräägitud nüansid. Samuti peatuti põgusalt ka võrgutasude tõusul. Keskmine börsihind ühe kuu lõikes jääb saateosaliste sõnul tuleval talvel vahemikku 100 – 130 eurot MWh eest. Saatejuht on Lauri Leet. Foto: Andras Kralla, Äripäev/Scanpix

Järgmisel aastal ootab ettevõtjaid terve rida maksumuudatusi. Kuna maksudega seoses on olnud palju infomüra, toome teemasse selgust koos eksperdiga. Hando Sinisalu maksualastele küsimustele vastab Eesti ühe vanima raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja asutaja Enno Lepvalts. Räägime detailsemalt tulumaksust, dividendide maksustamisest, käibemaksust, julgeolekumaksust ja ka automaksust. Arutame läbi erinevad stsenaariumid ja uurime, kas mõni maks oleks kasulik juba sel aastal ära maksta. Foto: Liis Treimann

Ettevõtete kaheprotsendilise tulumaksuga hakatakse praeguse seisuga maksustama ka raamatuspidamislikku kasumit ehk kasumit, mida ettevõttel tegelikult pole. "Mujal maailmas, kus kehtib kasumi maksustamise süsteem, ei võeta üldreeglina arvesse realiseerimata, ümberhindlustest tekkivaid kasumeid ja kahjumeid," rääkis Grant Thornton Balticu Maksuvaldkonna juht Kristjan Järve. Arvestuslik kasum võib tekkida kinnisvarainvesteeringute kajastamisel õiglase väärtuse meetodil. "Inflatsioonilses keskkonnas mingi intervalliga, üldiselt 1-3 aastaga toimub kinnisvara üleshindlus. See otseselt mõjutab perioodikasumit, millelt tuleb maksu maksta," rääkis Grant Thornton Balticu vandeaudiitor ning partner Martin Luik. "On motivatsioon nüüd ilmselt see hindamine lükata tulevikku või pessimistlikum olla." Kui väärtust ei korrigeerita ei ole ka perioodikasumile mõju, lisas ta. Sellised probleemid on veel finantsinvesteeringute, põhivara, omanikulaenu diskonteerimise, osalusoptsioonide ja palju muuga. Samuti võivad maksud erineda kohaliku (EFS) ja rahvusvahelise (IFRS) standardi vahel. Tõenäoliselt polnud poliitilise tellimuse ja ajapuuduse tõttu ministeeriumil aega erisusi läbi analüüsida ja arvesse võtta, ütles Järve. Siiski loodab ta, et seaduseandja ise annab veel lisaks paremaid juhiseid ja raamistiku. Kuula saatest pikemalt, millele peaks ettevõtja või ettevõtte juhina eriliselt tähelepanu pöörama, et maksude maksmisel mitte hätta jääda. Intervjueeris Ireene Kilusk. Fotodel on vasakul Grant Thornton Balticu Maksuvaldkonna juht Kristjan Järve ja paremal Grant Thornton Balticu vandeaudiitor ning partner Martin Luik. Fotode autor: Egert Kamenik.

Saates “Kasvupinnas” on sel korral teemaks väetiseturg. Ülevaate nii maailmas kui Eestis toimuvast teevad maailma ühe suurima väetisetootja Yara esindajad. Saame teada, kuidas Covid-pandeemia ja Ukrainas toimuv, on seda turgu mõjutanud, kus ollakse nüüd ja milline paistab tulevik tootja vaates. Saatekülalisteks on Yara Eesti juht Marek Linnutaja ja väetamisekspert Janne Ehte. Yara Eesti juhi Marek Linnutaja sõnul on väetiseturg tasapisi taastunud ja sektor toimuvaga kohanenud. „Algselt Ukraina-Vene konfliktiga kaasnenud ebakindluse järel, kui põlluväetiste hinnad kerkisid mitmekordseks, küündides 1000 euroni tonnist, on nüüdseks väetisehinnad taas langenud ja jäänud 300 euro kanti. Väikese hinnatõusu taga, võrreldes sõjaeelse ajaga, on kõrgenenud kulud logistikale,“ rääkis Linnutaja ja lisas, et süsteem toimib ühinenud anumate printsiibil ehk korrigeerib end aja jooksul ise vastavalt pakkumisele ja nõudlusele. „Ent väetise saadavus ei ole ainus murekoht – poliitilised otsused ja tarneahelate muutused on toonud kaasa uusi väljakutseid. Erinevalt Lääne-Euroopa osadest maadest hoiavad Eesti, teised Balti riigid ja Põhjamaad endiselt kindlat joont, vältides sanktsioneeritud riikidest pärit väetiste importi. Eestis on nelja suurema edasimüüja hoiak eriti range, kontrollides tooteid põhjalikult, et tagada sanktsioonidest kinni pidamine.“ Saatest saame teada, mis mõjutab väetiste hindasid, kas tarbimine on langenud ja kui teadlikud põllumehed on uutest digitaalsetest lahendustest, mis aitavad neil efektiivsemalt toota. Saadet juhib Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus. Fotol: Yara Eesti juht Marek Linnutaja ja väetamisekspert Janne Ehte. Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Saates „Eetris on turundusuudised“ heidame pilgu tehisintellekti rakendamisvõimalustele turunduses ja ettevõtluses. Saatekülalised Marju Sokman ja Priit Ilomets – mõlemad kogenud koolitajad ja AI entusiastid – jagavad oma teadmisi selle kohta, kuidas tehisintellekti igapäevastesse tööülesannetesse integreerida. Sokman ja Ilomets tutvustavad erinevaid tehisintellekti tööriistu, mida nad igapäevaselt kasutavad, sealhulgas NotebookLM, ChatGPT, Claude, Perplexity ja Kapwing. Nad selgitavad, kuidas neid tööriistu kasutada sisu loomiseks, videotele subtiitrite lisamiseks, uuringute läbiviimiseks ja klientide tagasiside analüüsimiseks. Sokman räägib, kuidas tal õnnestus ilma programmeerimiskogemuseta täiesti toimiv mäng luua ja milliseid uusi võimalusi see „supervõime“ avab. Lisaks kuuleme, kuidas Sokman ja Ilomets end tehisintellekti arengutega kursis hoiavad ning keda ja milliseid kanaleid nemad jälgida soovitavad, et ka sina saaksid valdkonnaga sammu pidada. Boonusena jagavad nad praktilisi näpunäiteid ja häid käsklusi, mida oma promptides kohe kasutusele võtta. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Koolitaja ja AI entusiast Priit Ilomets, saatejuht Keit Alev ning AI mentor ja konsultant Marju Sokman. Allikas: Äripäev

Klientidega kohtumas käies on näha kiireid aegu ja ka natuke „mugavustsoonis“ aegu, kus öeldakse kindlalt – eesmärk on täidetud või tehakse viimaseid pingutusi selle täitmise suunas. Seekordses saates "Nimed müügitahvlil" käsitlevad Dominate Sales'i projektijuhid Sander Kahu ja Mardo Kase teemasid, mida ka aasta lõpus juhid, müügijuhid ega ka müügiinimesed unustada ei tohiks. Olenemata sellest, kas eesmärgid on juba täis või tehakse viimaseid pingutusi, siis ei tohiks kliente ja ideaalset protsessi unustada. Fotol: Dominate Sales'i projektijuhid Mardo Kase ja Sander Kahu. Allikas: Äripäev

“Meil on ettevõttes lühiajaline vaade 3-5, pikemaajaline vaade kümme aastat tulevikku. Riigil sellist vaadet pole või siis pole seda ettevõtjatega jagatud ja sellest tulebki pahameel ning ebakindlus,” vastas saates „Tööandjate tund“ Tallinna Kaubamaja juht ja Kaupmeeste liidu juhatuse liige Erkki Laugus küsimusele, kas ettevõtjad on liiga pessimistlikud ja vingume end vaeseks. “Tegeleme (maksumuudatustega – toim) kiirabimeetodil kellegi elustamisega, teadmata, mis tal viga on,” lisas ta. Kriitiline, ehkki turismivaldkonna plaanide seadmise osas koostöös riigiga on lootusrikkam Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees ning hotellide Radisson ja Palace juht Ain Käpp. „Loomult olen üdini positiivne igapäevaselt, aga viimase nalja aasta jooksul oleme pidevalt pidanud otsima, kust seda optimismi leida,“ märkis ta. „Ettevõtluskeskkond muutub ja kunagi ei tea, mis ülehomme juhtub. Seda ei saagi virinata pealt vaadata." Kaubanduse ja toitlustuse-majutuse väljavaade järgmisteks aastateks on kasin – tarbijate kindlustunne on madal ja maksutõusud võimendavad niigi kiiresti kasvanud kulusid. Saates tulebki juttu sellest, millised takistused seisavad ettevõtete arengu teel ja kuidas neid eemaldada, mida saavad teha ettevõtjad ise ja mida peaks tegema riik ning kuidas vaenuliku naabri kõrval end investoritele atraktiivsena kujundada ja kuidas leida ambitsiooni ettevõtteid ning majandusruumi ümber kujundamiseks. Saates kõnelevad Erkki Laugus ja Ain Käpp. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate Keskliit. Fotol Erkki Laugus ja Ain Käpp. Fotod: Raul Mee/Andras Kralla.

"Teeninduse teejuhi" saates räägime töötajate toetamisest ja märkamisest, juhtide ning ettevõtte vastutusest ja võimalustest vaimse tervise osas abiks olla. Vaimse tervisega seotud väljakutseid lahkavad ja lahendusi pakuvad Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ning Tele2 Eesti inimeste arendamise ekspert ja coach Mihkel Joasoo. Saates arutatakse tänasest vaimse tervise olukorrast, kuidas see on muutunud viimaste aastate jooksul, mida saab teha, et ennetada probleeme. Tele2 Eesti jagab enda poolt häid nõuandeid, mida ettevõte saab ise sisemiselt ära teha ning kuidas nemad pööravad üha rohkem tähelepanu vaimse tervise heaolule. Saates tuleb juttu ka inimeste märkamisest, juhi vastutusest ning mida saab ise ära teha oma vaimse tervise heaolu jaoks. Peaasi.ee annab ka nõu, mida teha siis, kui ei tea mida teha ning kuidas töötajate käest uurida nende vaimse tervise kohta. Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Eerme. Fotol: Tele2 Eesti inimeste arendamise ekspert ja coach Mihkel Joasoo ning Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Allikas: Äripäev

Apteegita ei saa tänapäeval hakkama keegi – ole sa patsient või arst. Proviisor on harjunud ära kuulama teiste muresid, aga millised mured on apteekritel? Tervisetarga saates räägib proviisor Karin Alamaa-Aas geneerilistest ravimitest, ravimite hindadest ja tarneaukudest, majandussurutise mõjust ning poolikust apteegireformist. Kuidas on patsiendid harjunud geneeriliste ravimite olemasoluga ja kas soodsam ravim on alati varnast võtta? Millised muudatused on tulemas ravimite juurdehindluse osas? Kui kaugele on jõutud palju kõneainet tekitanud apteegireformiga ja mida apteekrid riigilt ootavad? Neile ja nii mõnelegi muule küsimusele saab saatest vastuse. Saatejuhid on Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu ja toimetaja Õnne Puhk. Fotol Karin Alamaa-Aas, foto Kadi Heinsalu.

Paljud lapsevanemad on sügisest kevadeni hädas sellega, et lastel on üks lõppematu nohu-kurguvalu-kõrvapõletike ralli. Saates selgitab Fertilitase kurgu-nina-kõrvaarst dr Lauri Maisvee, miks on lastel ülemiste hingamisteede haiguseid nii palju, mis asjad on adenoidid või larüngiit ning millal on kindlasti vaja pöörduda arsti poole. Samuti tuleb juttu tati värvi tähendustest, kõrva-nina-kurguhaiguste ohtlikest tüsistustest ning kodustest võtetest, millega haiguse sümptomeid leevendada. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Fertilitas, fotol dr Lauri Maisvee

Uues saatesarjas räägime silmapaistvate Eesti ettevõtete juhtidega sellest, kuidas nemad oma ettevõtet tulevikuks ette valmistavad ehk milleks ettevõtetes ja oma sektorites valmistuvad ning kuidas jätkusuutlik toimetamine on selle juures üks võtmekomponent. Esimeses saates on külas nii Eestis kui rahvusvaheliselt vastutustundliku tegutsemis eest tunnustatud telekomifirma Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu, kes selgitab, kuidas nende sektorist saab peagi telekomist digikom ja milliseid muutuseid see nii organisatsioonile, selle partneritele ja klientidele kui selle juhile tähendavad ning kuidas kestlikkus konkurentsieeliseks teha. "Suurfirmad liiguvad selles suunas ja sellega kujundatakse ümber erinevad tööstusharud. Kui sa ei ole sellega kaasas, siis sa jääd lihtsalt maha," rõhutab ta saates. Samuti räägime muutuse juhtimise tähtsusest ja selle õnnestumise võtmetest ning lükkame kestliku tegutsemist puudutavaid müüte. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saade valmis koostöös Rohetiigri ja Äripäeva teemaveebiga kestlikkusuudised.ee. Fotol Andrus Hiiepuu. Foto: Liis Treimann

Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas puidust pakkematerjali ehk vedrusid tootva idufirma Raiku kaasasutaja Karl-Joosep Pärtel, kellega räägime nii hiljutisest teatest, kuidas ettevõte pääses suure Prantsusmaa luksuskaupade tootja kiirendisse, kui ka sellest, millised on ettevõtte arendusplaanid laiemalt. Pärteli sõnul on meeskonna jaoks praegu kõige olulisem Eesti piloottehase käivitamine ja sel nädalal käivitati näiteks ka esimene uus tootmisliin. Ettevõtte juht tõdeb, et nõudlus on praegu suur ja enim huvi on näidanud just luksuskaupade sektor. Pärtel selgitab saate, et mitmed Prantsusmaa organisatsioonid on Raikuga ka ühendust võtnud ja uurinud, mida Eesti tööstusidul sealsele turule laienemiseks vaja on. Pakutakse abi nii tootmispinna kui inimeste leidmisel, aga ka rahalist toetust. Saadet juhib Harro Puusild. Fotol: Karl-Joosep Pärtel. Autor: Raul Mee

Hea on teada, et migreeni ravi võimalused on viimastel aastatel oluliselt laienenud. Migreeni ravis eristatakse kahte erinevat lähenemist – migreenihoo ravi ja ennetav ravi. Virtuaalkliiniku erisaates räägib neuroloog Siim Schneider, kuidas aru saada, kas ravi on efektiivne ning mida saab patsient ise ära teha, et migreeni ravi oleks võimalikult tõhus. Saatest saad teda, kui kiiresti ravi tulemused ilmnevad, mida saab teha ravi tõhusamaks muutmiseks, millist rolli täidab peavalupäevik ning kes võivad kuuluda migreenipatsiendi ravimeeskonda. Õige raviga on migreeni võimalik kontrolli all hoida, ütleb dr Schneider. Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol dr Siim Schneider, foto Õnne Puhk.

Igas suhtes on alati kaks poolt, kelle mõlema käitumine määrab selle suhte dünaamika. Äripäeva raamatuklubi saates harutavad kliiniline psühholoog Dagmar Ainsoo ja Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu raamatule “Nartsissisti hüljates. Kuidas pärast väärkohtlevat ja toksilist suhet eluga edasi minna” toetudes lahti manipuleeriva suhte olemust. Saatest saad teada, mis on nartsissistlik isiksusehäire, mis vahet on varjamatul ja varjatud nartsissismil, kuidas nartsissistlik isiksus kujuneb, miks suhtest nartsissistiga on keeruline väljuda ning millisest teraapiast saab abi. Sissetallatud radu pidi käies toksilisest suhtekaheksast välja ei vingerda, ent on olemas üks kuldreegel, mis võib mängu muuta... Saatejuht on Kadi Heinsalu. Fotol kliiniline psühholoog Dagmar Ainsoo. Foto: Andres Laanem

„Arvestades tõsiasja, et Ida-Lääne transiit on idanaabri tegevuse tõttu läbi ja ka Põhja-Lõuna transiiti enne Rail Baltica valmimist veel ei ole, siis tänase seisuga elame kõige negatiivsemas stsenaariumis neljast, mille 10 aastata tagasi koostasime, ehk logistilises tupikus,“ nentis DB Schenkeri Põhja- ja Ida-Euroopa ärijuht Janeks Saareoks. 10 aastat tagasi korraldas Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon ELEA koos toonase Logistikaklastri ja Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudi juhi Erik Terkiga Tallinna teletornis arutelu, mille käigus koorus välja Eesti logistikasektori neli võimalikku tulevikustsenaariumi aastaks 2030 ja mis pealkirjastati järgmiselt: „Helesinine HUB“, „Põhjala Siiditee“, „Ettevaatliku mehe stsenaarium“ ja „Elu Logistilises tupikus.“ Neist esimene kõige optimistlikum ja viimane kõige pessimistlikum. Toonases arutelus osalenud DB Schenkeri Põhja- ja Ida-Euroopa ärijuht Janek Saareoks tunnistas saates „Logistikauudised eetris“, et täna oleme sunnitud tunnistama kõige negatiivsemat stsenaariumit, kui Rail Baltica aga valmis saab, võiksime targa tegutsemise juures saavutada ka „Ettevaatliku mehe stsenaariumi“, milles Ida-Lääne transiiti küll pole, kuid Põhja-Lõuna transiit toimib ning Muuga sadam oleks omamoodi Soome kaupade HUB. „Loomulikult ei saa me eeldada, et soomlased tulevad meie raudteele iga hinna eest. Peame riigina nägema vaeva ja targalt tegutsema, et see koridor muutuks erinevate multimodaalsete transpordilahenduste ja atraktiivsete sihtkohtadega põhjanaabritele ahvatlevaks,“ lausus Saareoks, pidades silmas eeskätt raudteekoridori Aadria ja Vahemere sadamatesse ning loomulikult ka Ukrainasse ja Musta mere sadamatesse. „Juba täna näeme tohutut huvi Ukrainasse investeerimise vastu ja kui sõda ükskord lõppeb, saab Rail Balticast kahtlusteta üks olulisemaid kaubakoridore, mis seda piirkonda Skandinaaviaga ühendab,“ lausus Saareoks. Loomulikult ei jätnud saatejuht Tõnu Tramm küsimata, millega aasta alguses DB Schenkeri Poola kontoris tööle asunud Janek Saareoks täpsemalt tegeleb ja mida ta arvab sellest, et Schenker hiljuti Taani DSVle maha müüdi. Logistikauudised eetris saadet toetab Digimeerik.ee Fotol: Janek Saareoks, foto autor: Tõnu Tramm

Olude sunnil oleme täna taas sarnases olukorras nagu 15 aastat tagasi eelmise majanduslanguse ajal. Kindlasti meenub paljudele, et toona teatas üle päeva üks või teine sõber, tuttav või pereliige, et on koondatud. Saade „Töö ja palk“ võtabki seekord vaatluse alla selle väga elulise ja valulise olukorra, mis ei tee rõõmu ei töötajaile ega tööandjaile – koondamise. Stuudios on külas ettevõtja ja palgateadlikkuse koolitaja Irene Annus ning töötukassa personalijuht ja personalijuhtimise ühingu PARE juhatuse liige Kristiina Palm, kusjuures mõlemal saatekülalisel on rääkida ka oma lugu: Irene jagab meeleldi oma koondamiskogemuse lugu eelmise majanduslanguse ajast, Kristiina aga toob kuulajani töötukassa praeguse hetke kogemuse. Saatest leiab hulgaliselt häid soovitusi nii koondav juht kui koondatud töötaja. Uurime, kuidas tööandja saab koondatavat töötajat toetada, mismoodi tuleks pidada koondamisvestlust ja kuidas käituda nii, et töötaja ei tunneks end väärtusetu ja üle parda heidetuna. Samuti kuuleme, mida soovitavad eksperdid koondamisteate saanule, räägime sellest, et enamasti pole niisugused otsused isiklikud ja ka juhil võib olla väga raske. Kuidas siis ikkagi koondada nii, et töökohast jääb meeldiv mälestus ja soov olukorra paranedes sinna kindlasti naasta? Kuidas kommunikeerida seda keerulist olukorda nii, et töötajad seda mõistavad ja tulevad suurepärase selgituse eest aitähki ütlema? Kuula, mõtle, kasuta! Vestlust veab Personaliuudiste juht Helen Roots. Fotol vasakult: Irene Annus, Kristiina Palm ja Helen Roots. Autor: Andres Laanem

Saates räägime jätkusuutlikust e‑kaubandusest ja sellest, mida firmad saavad ette võtta, et olla keskkonnasõbralikud. Oleme saatesse kutsunud Tradehouse ilukaubamaja innovatsiooni ja partnersuhete juhi Triinu Raigi ja Raiku Packaging'i ühe omaniku Karl Joosep Pärteli. Külalised jagavad, millised on olnud nende võidud jätkusuutlikkuse poole liikudes ja mis on aastaks 2030 nende hinnangul e-kaubanduses jätkusuutlikkuse osas saavutatud. Raiku Packaging avab veidike ka tagamaid, kui suur vedamine ja õnn oli neil saada LVMH kiirendisse ning milliseid uksi see neile avab. Lisaks tuli saates juttu tootesortimendi valimisest ja e‑kaubanduses raiskamise vähendamisest. Selgub, millal võiks jätkusuutlike materjalide kasutamine muutuda ettevõttele taskukohasemaks ja kui palju mõjutab see ettevõtte kasumimarginaali. Saates annavad külalised ka kuulajatele mõned soovitused, kuidas kaupmees saab vastata tarbija ootustele. Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest. Fotol: saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest, Tradehouse ilukaubamaja innovatsiooni ja partnersuhete juht Triinu Raig ja Raiku Packaging üks omanikke Karl Joosep Pärtel. Allikas: Äripäev

ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 90ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. „See periood andis ettevõtetele palju teadmisi, võimaldas teha investeeringuid ja siin sai juurduda skandinaavialik ärikultuur. Tänu allhanke perioodile oleme täna seal, et me ei konkureeri mitte oma lähinaabritega, vaid oleme arvestatav tööstusriik globaalses mõttes,“ tõdes Patrikainen. ABB on Eesti turul tegutsenud juba enam kui 30 aastat. Ettevõte on jätkanud arenemist ja kasvamist kõigi kümnendite jooksul. Täna on mitmed ABB Eesti üksused saanud juurde nii globaalset vastutust ja usaldust kui ka suuremaid tootmismahte. Hiljuti sai ABB Eestis asuv hoolduskeskus globaalse tuulegeneraatorite hoolduskeskuse rolli, mis tähendab seda, et ABB suunab kõik selle valdkonna tööd Eestis asuvasse üksusesse. Samuti on ABB Eesti mootorite ja generaatorite tehas läbimas laienduskuuri ning peagi alustab ettevõte Eestis asuvas tehas ülisuurte sünkroonmootorite tootmist. Jukka Patrikaineni sõnul on see märk siinsete töötajate kõrgest professionaalsest tasemest ja pädevusest ning iseloomustab ka seda, et Eestil on globaalses mõttes tugeva tööstusriigi maine. Kuigi Eesti majandusmaastikku vaadates võib öelda, et osades valdkondades esineb probleeme, siis üldises pildis on kogu Euroopas äritegevus mõjutatud energiarevolutsioonist. „Nii meie tehased kui teenindusüksused tegelevad tugevasti energiasegmendiga. Teine suur teema, mis annab meile rohkem tööd, on jätkusuutlikkuse teema,“ kinnitas Patrikainen. ABB Eesti mootorite ja generaatorite äriüksuse juht Argo Aavik lisas, et tööstuses on pidev areng toimunud ja Eesti ettevõtted on muutumas allhanke pakkujast pigem lahenduse pakkujaks. „Rõõmu teeb see, et tööstus on muutumas andmetel põhinevaks ehk otsuseid tehakse andmetest saadud info põhjal,“ rääkis Aavik. Kuula ABB saatest, millised äriüksused on suunanäitajad, kuhu suunduvad rahvusvahelised trendid, miks teadlastega koostöö on oluline ja kuidas ESG-teemad suuri ettevõtteid ümber kujundavad. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Jukka Patrikainen. Foto autor: Liis Treimann.

Saates "Tööstusuudised eetris" on külas tööstussektori tippjuht ja tänavu ka aasta töösturi kandidaadiks esitatud Katre Kõvask, kellega räägime nii majandusolukorrast kui ka sellest, kuidas on õnnestunud veebruaris tootmist alustanud kaerajoogitehase YOOK Productioni käivitamine. Ühtlasi uurime, millised on Kõvaski juhtimispõhimõtted, mis üheski olukorras alt ei vea. Katre Kõvask räägib saates, et tunneb, kuidas tööstus on praegusel ajal rohkem pildil ning hea on seegi, et Eestil on olemas tööstusminister. Samas märgib tippjuht, et maksumuudatused kindlasti hea uudis ei ole ja sellel on mitu põhjust. „Esiteks seetõttu, et meie inimeste ostujõud kindlasti kannatab, seda on näha ja saame seda tunda ka lähiaastatel,“ usub ta. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol: Katre Kõvask. Autor: Andras Kralla

Vastloodud spordikohus on saanud palju kriitikat, kuid EOK endide peasekretär Siim Sukles usub, et institutsiooni loomine oli vältimatu. Küsimuse peale, kas ei oleks võinud spordikohtuga natuke veel oodata, jäi Sukles resoluutseks. "Tegelikult on kõik spordis osalejad nii kaua, kuni me seda edasi lükkame, kaitseta," rääkis ta. Triniti advokaadibüroo jurist Thyle Kelder näeb samuti spordikohtu loomist positiivse sammuna. "Spordis on palju neid küsimusi, mida on õiged lahendama just spordiga seotud inimesed. Nii on ka spordikohtu koosseisus ette nähtud, et seal on õigustaustaga inimesi kui ka sportlasi ja organisatsioonide juhte," lausus Kelder. Küll aga tunnistas jurist, et üldine sisu vajab veel sissetöötamist ja on pisut toores. Täpsemalt räägiti veel ka uutest spordieetika reeglitest ja ka värskelt EOK presidendiks valitud Kersti Kaljulaidist. Foto autor: Siim Lõvi/ERR/Scanpix

"Digiturunduse praktikumi" saates räägime kahe väga eduka digikampaania näitel sellest, mis neile edu tõi ja mida saavad teised ettevõtted neist õppida ja kaasa võtta. Digiagentuuri ePPC omanik ja juht Karl Pae räägib Google'i reklaamidest, märksõnadest ja sellest, kuidas Chat GPTga reklaame teha. Samuti tuleb juttu Facebooki reklaamidest ja kanali olulisusest. Vastuse saab ka küsimusele, kuidas Facebooki reklaamide tulemuslikkust mõõta ja kas tulemused on ka päriselt nii head, kui võiks arvata. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrow Digitalist. Fotol: saatejuht Priit Kallas Dreamgrow digitalist ja Karl Pae digiagentuurist ePPC. Allikas: Äripäev

„Teabevara tunnis“ võtame ette solvumise. Stuudios on vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Aldo Vassar advokaadibüroost Lindeberg. Analüüsime, kui aktuaalsed on laimuga seotud vaidlused, kuivõrd on kohtupraktika viimastel aastatel muutunud ja kas n-ö elukutselised solvujad teenivad selle pealt endiselt tulu. Advokaadid arutavad, milliseid muudatusi on Riigikohus toonud laimuga seotud juhtumite käsitlemisse ja millised on tänapäeval peamised õigusküsimused, sealhulgas eraisikute ja äriühingute õigused sotsiaalmeedias esitatud kriitika ja valeandmete puhul. Saadet juhib Äripäeva teabevara projektijuht Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Kui mullu oli ettevõtjate huvi õiglase ülemineku fondi vastu leige, siis nüüd jäi osa taotlejaid lausa joone alla. Ida-Viru investeeringute agentuuri juht Teet Kuusmik ütles saates “Rohepöörde praktikud”, et need projektid ei tohi jääda sahtlisse ja selles on suur roll ka riigil. “Täna on see koht, kus tasuks riigil võtta investeeringutele suunatud laenu ja anda nendele projektidele toetust, sest sotsiaalmajanduslik mõju ja investeeringute tagasitulek riigi jaoks on ülikiire,” rääkis ta. Fondi suurus on 340 miljonit eurot. Tänaseks on täidetud suurinvesteeringute ning väikese ja keskmiste suurustega ettevõtete taotlused, avatud on veel teadusmahukate tegevuste toetus. Töö pole aga sugugi tehtud. Fondi koordinaatori Ivan Sergejevi sõnutsi vaatavad välismaised partnerid kadestusväärsusega Ida-Viru tööstusparke ja ärikeskkonda laiemalt. “Meil on toetavat infrastruktuuri päris palju Ida-Virumaal. Ettevõtjate toetamine on üks aspekt, aga teine on kogu ärikeskkond,” lausus ta. Nii Sergejev kui Kuusmik rõhutavad, et oluline on see, et kohalike elanike jaoks oleks uute töökohtadega harjumine mugav ja toetatud ning elukeskkond meeldiv. Fondi pikaajaline mõju avaldub alles aastate pärast, seda ka jälgitakse. “Ma arvan, et üks asi on selge. See on see, et Ida-Viru tulevik on tänu fondile palju mitmekesisem, kui me oleme harjunud nägema. Ja see on äge,” tõdes Sergejev. Saates tuleb juttu veel sellest, kuidas kasvas Ida-Viru ettevõtjate huvi fondi vastu, miks on olulised kogukondlikud projektid ja kas sealne tööstus on ikkagi konkurentsivõimeline. Kuusmik avab ka Jõhvi äripargi filmitööstuse plaane, mis sai fondilt 10,9 miljonit eurot. Saadet juhib Karmen Laur. Fotol Ida-Viru investeeringute agentuuri juht Teet Kuusmik ja õiglase ülemineku fondi koordinaator Ivan Sergejev. Foto: Karmen Laur

Seekordne saade "Mets ja majandus" viib teid endaga eelmisel nädalal Tartus toimunud konverentsile Puidutööstuse äriplaan. Jutuks oli seal ka metsandus ning kuulata saab kahte ettekannet. Esiteks annab kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming ülevaate metsandusreformi hetkeseisust, seejärel aga arutab Eesti suurima erametsaomaniku Foreko metsasektori juht Marti Piirimäe selle üle, millised on metsatööstuse "äriplaanid." Piirimäe näeb metsatööstusele nii positiivset kui negatiivset perspektiivi. Saate pani kokku Toomas Kelt. Pildil Foreko metsasektori juht Marti Piirimäe, fotograaf Johanna Adojaan.

Nordea Eesti tegevjuht Tiina Käsi, kellel on enam kui 25 aastat juhtimiskogemust, jagab saates oma juhtimispõhimõtteid ja õppetunde, mis on teda juhina enim arendanud. Saates meenutab ta ka, kuidas üks sündmus mõjutas tema arusaama juhtimisest ja kriiside lahendamisest. Nimelt töötas ta Estonia laevahuku ajal Estline'is hotellijuhatajana ja pärast seda traagilist päeva küsib ta endalt pingelistes olukordades "Kas see on elu ja surma küsimus?", et hoida perspektiivi ja vältida ülereageerimist. Sisuturunduslikus saates "Minu karjäär" räägib Tiina Käsi oma esimesest töökohast, meeldejäävamatest juhtidest ja sellest, kuidas õnnestus tal personalijuhi ametist tegevjuhi rolli liikuda. Kuula, millised on olnud tema suurimad õppetunnid, kuidas on ta toime tulnud rahvusvaheliste meeskondade juhtimise väljakutsetega ning kas teel tippjuhiks on olnud ka kahetsusi. Saadet juhib Keit Alev. Fotol Tiina Käsi. Foto: Nordea Eesti.

"Äri atlase" saates võtame vaatluse alla Norra. Kuidas võita norrakate usaldus ja milline on sealne ärikultuur, arutame koos Export2Norway asutaja Anneli Anderseniga. Ta toob välja, et annab Eesti naisettvõtjale nõu ärikohtumistele minnes ehteid vähemaks võtta ja soovitab Eestis Norra külalisi võõrustades seda mitte liiga uhke autoga teha. Eesti suursaadik Piia Mathisen räägib, kuidas muutub Norra majandus ja milliseid ärivõimalusi Eesti ettevõtjatel Norras võiks olla. Oslo Innovation Weeki peakorraldaja Siw Andreseniga tuleb juttu innovatsioonist Norra majanduses. Sisuturunduslikku saadet juhib Hando Sinisalu ning saatesari on pühendatud veebruaris Tartus toimuvale rahvusvahelise äri konveretsile Bluebird. Foto: Oslo peatänav

Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsioonisaates uurime kui palju vesinikku praegu Eestis toodetakse ja mille jaoks seda kasutatakse ning millised on tulevikuootused. Eesti Energia vesinikuprojektidest praegu, tulevikus ja minevikus räägib ettevõtte vesinikuprojektide juht Kaarel Kuusk. Vesinikutehnoloogia turgu ning eestlaste innovatsiooni tutvustab H2Electro tegevjuht ja kaasasutaja Henrik Hal. Kaarel Kuusk tõdeb, et vesiniku suuremahuline kasutuselevõtt Eestis eeldab taristu olemasolu, mis hetkel puudub. "Me oleme rääkinud Eesti gaasisüsteemi halduri Eleringiga ning nemad on planeerimas koostöös hetkel siin piirkonnas vesinikutoru. Muidugi need tähtajad, millal see toru valmib, on üpris kauges tulevikus. On ametlik versioon, mis ütleb 2030. aastaks algselt, aga see ei ole tõenäoline. Pigem räägime aastast 2040. See on päris kauges tulevikus, aga seda on vaja ning vaja on lisaks põhitrassile, mis Eestit läbib, ka siseriiklikud harud, mis viivad vesiniku sinna, kus seda tarbitakse. Eestis me näeme, et see on peamiselt Ida-Virumaal." sõnas Kuusk. Kuidas vesinik aitab põlevkiviõlitööstust reformida ning miks eestlaste keraamilised katalüsaatorielemendid on paremad kui teistel, saab kuulda juba saatest. "Cleantechi" saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit, Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute keskus. Fotol vasakult: Henrik Hal, Mart Valner ja Kaarel Kuusk. Autor: Andres Laanem

Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates. Tänapäeva organisatsioonid seisavad silmitsi väljakutsega, kuidas ühendada erinevaid generatsioone, kellel on erinev elukogemus ja ootused tööelule. Tele2 personalijuht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre tõid saates esile, et generatsioonidevaheline juhtimine nõuab oskust mõista nii ühisosasid kui ka erisusi. „Väärtused, nagu usaldus, hoolivus ja julgus ühendavad kõiki töötajaid, olenemata vanusest,“ märkis Viiroja, rõhutades Tele2 väärtuspõhist värbamist ja organisatsioonikultuuri, mis aitab erinevatel põlvkondadel koos töötada. Möldre lisas, et nooremad põlvkonnad on avatumad töö ja eraelu tasakaalu hoidmisel ning julgemad vaimse tervise teemade esiletõstmisel. Samas saavad nad vanematelt kolleegidelt õppida rahu ja kannatlikkust, mis tuleb aastatega ja kogemustega. „Generatsioonid rikastavad üksteist – noored õpetavad hingetõmbepause ja vanemad pakuvad sügavat elutarkust,“ sõnas Viiroja. Saates kuuleb ka, mida teeb Tele2, et erinevatest generatsioonidest inimeste motivatsiooni hoida ning lisaks tuleb juttu, kuidas Tele2 keskendub töötajate tugevuste arendamisele, kasutades selleks Cliftoni tugevuste hindamise meetodit, mis aitab paremini mõista tiimiliikmete unikaalseid oskusi ja luua koostööks soodne keskkond. Saadet juhib Sigrid Hiis. Fotol Helena Viiroja ja Kerli Möldre. Foto: Sigrid Hiis.

Räägime riigi digitaliseerimisest ja e-riigist, mille kohta mõni ütleb, et tiiger on tukkuma jäänud. Kuidas Eesti riik juhib oma IT-d (kui üldse juhib)? Mida võiks siin teha teisiti? Millist visiooni vajame tulevikuks, et teha uus kvalitatiivne hüpe? Neil teemadel arutlevad IT-ettevõtte Datel juhatuse esimees Urmas Kõlli ning PRIA ehk põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti peadirektor Margus Noormaa. Saatejuht on ITuudised.ee juht juht Indrek Kald. Fotod: Liis Treimann, Raul Mee

Audiitoritel tuleb seoses ESG aruannete auditeerimisega palju tööd juurde, mistõttu ei tohiks auditi teostaja valimist jätta viimasele minutile. PwC auditeerimisteenuste partner Janno Hermanson ütles, et nüüdsest eristatakse finantsvandeaudiitoreid ja kestlikkusvandeaudiitoreid. Ettevõtetel tuleb jälgida, et audiitoril oleks olemas vastav kvalifikatsioon. Kuigi kestlikkusaruandluse seadust ei ole Eestis veel vastu võetud, usub Janno Hermanson, et see kinnitatakse riigikogus veel tänavu. Sellisel juhul peab suurusjärgus kümme ettevõtet Eestis esitama ESG aruande juba 2024. aasta kohta. Järgmisest aastast hõlmab aruande esitamise kohutus palju suuremat ringi – orienteeruvalt 300 ettevõtet. Aruandekohuslased seisavad küsimuse ees, milliseid mõõdikuid on nende äriprotsesside kirjeldamisel hea kasutada. Kuula saatest, kuidas leida vastava litsentsiga audiitor ja mis peaks olema enne audiitori kaasamist ettevõtte poolt läbi mõeldud. Hermanson räägib ka, miks raamatupidamise aastaaruande audiitor ja kestlikkusaruande audiitor võivad olla ühel ettevõttel erinevad ning kui palju saavad IT ja ärianalüütika lahendused ESG raporteerimises ettevõtteid aidata. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Janno Hermanson. Foto autor: Raul Mee.

Ilmselt on meist mitmed jooksnud lusikaga taga ajava vanaema eest ära ja näinud teismelist, kes sööb külmkapi tühjaks. Väikelapsel aitab uue toiduga kohaneda mitte sund vaid selle käega katsumine. Sellest, millal lapse toitumisprobleemide lahendamiseks piisab mängimisest ja millal on tegemist sekkumist vajava murega, räägib Terviseuudiste saates Tallinna Lastehaigla endokrinoloogiateenistuse vastutav õde Raissa Žmarjova. Saadet juhib Violetta Riidas. Fotol Raissa Žmarjova. Foto autor: Violetta Riidas

Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda. Turvalisuse näitajad Eestis hakkasid langema juba eelmise aasta algusest. Kuigi Priit Sarapuu sõnul olid 90ndatel turvalisuse näitajad palju madalamad, ei saa praegust pisirikkumiste 18% tõusu läbi sõrmede vaadata. „Vaadates meie endi statistikat, mida üle Eesti 100 000 klienti meile läbi häirekeskuse teada annavad, siis vara vastu tehtud kuriteod on muutunud kulukamaks. Raskemad juhtumid toimuvad ehitusobjektidel, kus varastatakse seadmeid ja tööriistu,“ rääkis Sarapuu. Ta lisas, et sügise saabudes, kui on palju pimedat aega, sagenevad väliobjektidel õigusrikkumised. Eriti ohutatud on need kohad, kus pole mehitatud valvet. Kuula sisuturundussaatest, kuhu turvalisuse tõstmiseks investeerida - kas valvekaameratesse või hoopis mehitatud valvesse? Kui palju on ärisektoris aidanud rikkumisi vähendada tehniliste vahendite kasutuselevõtt: turvaväravad, läbipääsukaardid, kaamerad, tsoonid, kuhu osa personalist mingist kellast enam sisse ei pääse? Priit Sarapuu räägib ka, millised on turvasektori muutused globaalsel turul ja kuidas need Eesti ettevõtteid mõjutavad. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Priit Sarapuu. Foto: Andras Kralla.

Tugev planeering, heal tasemel arhitektid ning koostöövalmis arendajad ja asjatundlikud muinsuskaitsjad loovad kõrgel tasemel ajaloolise taustaga arendusi, räägivad kinnisvara saates „Kinnisvaratund“  Eek & Mutso arhitektuuribüroo üks asutaja ja arhitekt Margit Mutso, muinsuskaitsja, Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator Riin Alatalu, US Real Estate ja Forus Grupi omanik Urmas Sõõrumaa ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd. Sõõrumaa valgustas Rotermanni kvartali arendamise telgitaguseid tõdemusega: „Suure suhtlemise ja hea töö tulemusena.“ Ta tõi esile hea koostöö muinsuskaitsega ja kiitis sealset töötajat Artus Ümarat, kes väga koostöövalmis ja põhjalik. Ent siis ta lisas: „Mida ma soovitaks ja küsin muinsuskaitsjatelt, et andke võimalust rohkem see säilitatav osa korraks lahti lammutada ja uuesti tagasi laduda.“ „Muinsuskaitse on ajas kogu aeg muutuv," märkis Alatalu. "Me käime ühiskonnaga sama takti, tegelikult takt eespool kogu aeg. See, mida muinsuskaitse lubab või ei luba, see tegelikult tuleb meie partneritel sisulisest välja teenida.“ Saates tuleb juttu üldiselt arhitekti, arendaja ja muinsuskaitse vahelistest suhetest, millel igaühel on paraku oma ajalugu ja haridustaust. Lisaks väärtusliku ja miljööväärtusliku määratlemisele, restaureerimise kohati küsitavale nõudmisele arutlevad paneeli osalised koostööparendamise võtmes ka teatud muinsuskaitseliste nõuete, mis hõlmavad tehnilisi lahendusi renoveeritavates hoonetes, leevendamise teemal. Ent teemaks tõusetus ka ja seda üsna elaval moel Tallinna Linnahall. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (autor: Raul Mee) on Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, keskel US Real Estate ja Forus Grupi omanik Urmas Sõõrumaa, UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator Riin Alatalu, Eek & Mutso arhitektuuribüroo üks asutaja ja arhitekt Margit Mutso. Vasakult teine on moderaator Lauri Leet.

Eesti idufirmad võitlevad oma koha eest kiirelt kasvavas kliima- ja keskkonna sektoris ja näevad suurt võimalust kogu majanduse fookuse siirdumises keskkonnateadlikkuse suunas. “Ma arvan, et 10 aasta pärast on sul on iga toote kohta võimalik näha täpselt, mis selle jalajälg on. See muutub nagu standardiks,” ütles Arbonicsi asutaja Kristjan Lepik. Eestis on kliima ja fintech sektorit ühendavaid idufirmasid inimese kohta kõige rohkem maailmas, ja isegi absoluutarvult oleme selles sektoris 13 kohal, edestades suuremaid startup-riike nagu Soome, Iisrael, Iirimaa, Brasiilia ja Lõuna-Korea, leidis hiljutine Tenity VC uuring. Vaatamata keerukatele turuoludele kaasasid selle sektori Eesti idufirmad 2023. aastal võrreldes varasemaga 24% rohkem rahastust, samas kui globaalselt langesid mahud 23%. Alavaldkondade lõikes on Eestis olulisel kohal digitaalsed investeerimis- ning süsinikukompensatsiooni turgude ja krediitide lahendused nagu Arbonics. Külalised Kristjan Lepik ja Oksana Tolmatšova ESGridist kuulutavad välja ka ideekonkursi loosunglikule “rohepööre” sõnale parema nimetuse leidmiseks. Saadet juhib Tarmo Virki. Fotol: Kristjan Lepik ja Oksana Tolmatšova. Autor: Tarmo Virki

"Finantsuudised fookuses" saates käsitleme ettevõtete saneerimist ja pankrotti – kaks protsessi, mis määravad äri tuleviku. Kuidas teha õige valik ning millal on õige aeg tegutseda, et päästa oma ettevõte või astuda pankrotiteele? Saatejuht Paavo Siimann koos külalistega – vandeadvokaat ja pankrotihaldur Maire Arm ning pankrotihaldur ja saneerimisnõustaja Ly Müürsoo, kellel kahepeale on enam kui 60 aastat kogemust – lahkavad süvitsi neid otsuseid. Saates uurime, millised on peamised erinevused saneerimise ja pankrotiprotsessi vahel ning millal tuleks ühte või teist valida. Samuti heidame pilgu sellele, kui kaua need protsessid kestavad ja millised on mõlema menetluse etapid. Saates selgub, kui tõenäoline on ettevõtte saneerimisel ellujäämine ning kui pikk ja keeruline võib olla pankrotiprotsess, kus vara likvideerimine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine on keskmes. Lisaks selgitavad eksperdid, millised on saneerimisnõustajate ja pankrotihaldurite ülesanded ja tasud, kellele ja kui tihti nad aru annavad ning kuidas nad aitavad juhtida ettevõtte tulevikuotsuseid. Saade annab praktilise ülevaate ka sellest, millised riskid ja võimalused saneerimis- ja pankrotimenetlusega kaasnevad, pakkudes ettevõtjatele hädavajalikku infot vajadusel nende raskete otsuste langetamiseks. Fotol: Ly Müürsoo, Paavo Siimann ja Maire Arm. Autor: Andres Laanem

Eelmisel talvel küttis välisturist ühe Iglupargi sauna sedavõrd kuumaks, et leek oli korstnast väljas, rääkis saates "Turismitund" Iglupargi juhataja Taavi Nõmmistu. Taolised olukorrad tähendavad seda, et Eesti saunakultuur levib üle maailma ja toob meile külalisi, kes Maarjamaal esimest korda sauna külastavad. Saate teise külalise, Mustjõe kõrtsitalu perenanise Evika Eljase hinnangul, mängib Eesti saunade populaarsuses suurt rolli väga edukaks kujunenud film "Savusanna sõsarad". Mustjõe kõrtsitalus on kokku kaheksa erinevat sauna ja välismaalastele tehakse omaette koolitusi, et vastutustundlikult saunu külastada. Saates räägimegi põhjalikult suitsusauna fenomenist ja välismaalaste huvist Eesti saunakultuuri vastu. Intervjueerib Joonas-Hendrik Mägi.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla kinnitab, et raske aeg on tekitanud olukorra, mil otsitakse odavamaid viise hakkamasaamiseks, mis kinnisvaras tähendab muu hulgas seda et seniseid kahetoalisi kortereid nii Lasnamäel kui Mustamäel ehitatakse sisuliselt kolmetoalisteks. Lenno Uusküla pidas ettekande 3. oktoobri arhitektuuri ja arenduse konverentsil, milles analüüsis arenduse, ehituse ja planeerimise valupunkte langeva SKT olukorras. „Kui varem osteti investeerimiseks ja väljaarendamiseks rohkem, vabandust sõnakasutuse pärast, peldikuid, siis nüüd soovivad noored valmis kortereid.“ Lisaks otsitakse Uusküla sõnul praegu odavamaid viise hakkamasaamiseks, mis tähendab seda et seniseid kahetoalisi kortereid nii Lasnamäel kui Mustamäel ehitatakse sisuliselt kolmetoalisteks. „Köök viiakse elutuppa ja köögist tehakse eraldi magamistuba. Kui enne kurtsime, et Mustamäe ja Lasnamäe korterid pole piisavalt avarad ja võiksid olla suuremad, siis nüüd oleme liikumas teises suunas, kus proovitakse seda omakorda veel kokku suruda, et ära mahtuda.“ Vajadus odavamalt hakkama saada tuleneb Uusküla sõnul just sellest, et kinnisvara on nii palju kallinenud just suhtena palka. Muu hulgas tõi Uusküla oma ettekandes välja, et kui SKT on Eestis langenud kokku 5% ning elaniku kohta 10, siis ehitus on tipust langenud lausa veerandi võrra. “Kui vaadata kui kaugele ajas tagasi me oleme oma ehitusmahtudega langenud, siis on see päris kurb,” ütles Uusküla. Samas on tema sõnul praegu hea aeg ehitada. Miks täpsemalt, selgub ettekandest. Konverentsi moderaator oli kinnisvarauudiste juht Siim Sultson. Fotol Lenno Uusküla Tallinna börsi korraldatud ümarlaual esinemas 2024. aasta suvel. Foto autor: Liis Treimann.

Looduskosmeetika tootja Joik OÜ rajas möödunud aastal kahe miljoniga uue tehasehoone ja on nüüdseks pisut üle aasta uues hoones tegutsenud. Kuidas uus tehas on toimima hakanud ja miks otsustas ettevõte tootmishoone rentimise asemel kinnisvara omanikuks saada? "Tööstusuudised eetris" saates on külas Joiki juht ja omanik Eva-Maria Õunapuu, kellega räägime nii investeeringutest, turuolukorrast ja konkurentsist, aga ka uue aasta väljavaadetest. Saadet juhib Harro Puusild. Eva-Maria Õunapuu võrdleb tehase ostmist kodu ostmisega. „Öeldakse, et oma kodu ostmiseks ja ehitamiseks on alati õige aeg, kui sul see vajadus on, siis sa ei jää ootama, et ehk on viie aasta pärast parem või lihtsam,“ märgib Õunapuu. „See oli võib-olla julge otsus, aga kui me selle otsuse tegime, siis oli pigem stabiilne aeg ja pärast seda tulid uued tormid,“ märgib ta. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol: Eva-Maria Õunapuu. Autor: Harro Puusild

Kuigi majanduslangus on Eestis kestnud kaks viimast aastat, ei näita SEB ettevõtete portfell nende kehva toimimist, rääkis SEB ettevõtete panganduse juht Peep Jalakas. “Praegu on portfelli kasv olnud 3-5% aastas, kusjuures me jälgime ka portfelli kvaliteeti, kui palju on makseraskusi ja laenude ajatamisi,“ ütles Jalakas. Ühest küljest näitab portfelli kvaliteet Eesti ettevõtete head maksedistsipliini ja finantstarkust, aga ka seda, et hullem olukord majanduses on selja taga, usub Jalakas. Ta toob veel saates välja, et Soome ja Rootsi majanduses on samuti näha taastumise märke, mis on oluline, sest need lähiturud mõjutavad kõige enam meie majandustulemusi. Intressimäärade langus peaks majandust samuti ergutama, vähemalt laenud lähevad ettevõtetele odavamaks. Kuula saatest, miks intressimäärade tõus lõi eestlasi valusamalt kui lätlasi ja leedukaid ning milliseid investeeringuid rohelaenudega finantseerida saab. Saates on külas SEB ettevõtete panganduse juht Peep Jalakas. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Peep Jalakas. Foto autor: Raul Mee.

Koosolekud on ettevõtte igapäevaelu osa, kuid nende tulemuslikkus sõltub suuresti sellest, kuidas neid juhitakse. Tihti seistakse silmitsi väljakutsega, kuidas koosolekuid efektiivselt pidada. "Juhtimisauditi" külaline on Futuristi esindaja ja sertifitseeritud strateegiapäevade ning töötubade juhendaja Tiina Hiller, kes jagab oma kogemusi ja praktilisi nõuandeid, kuidas koosolekuid tõhusamalt korraldada. Hilleri sõnul on oluline tagada, et koosolek oleks hästi ette valmistatud ning selle käigus jälgitaks kindlat plaani. "Tulemusliku koosoleku alus on selge eesmärk ja kõigi osalejate kaasamine," toob ta välja. "Koosolekute väärtusloome on oluline, see on ühine vastutus. Kui koosolekud on tõhusamad, siis me anname üksteisele aega tagasi," rõhutab Hiller. Räägime ka sellest, kuidas tehnoloogia saab aidata hoida koosolekud struktureeritud ja fookuses, ning kuidas mõõta koosolekute efektiivsust. Koosolekud ei pea olema ajakulukad ega ebaefektiivsed – väikeste, kuid oluliste muudatustega saab saavutada paremaid tulemusi. Saadet juhib juhtimiskonsultant ja aasta koolitaja Helen Klettenberg. Pildil: Helen Klettenberg ja Tiina Hiller. Pildi autor: Rain Jüristo

1.- 6. oktoobrini tähistati maailmas anafülaksia teadlikkuse nädalat. Anafülaksia on järsku tekkinud eluohtlik allergiline reaktsioon, mille tekkimisel on ülioluline kiire abi. Pikki päevi lasteaias, koolis ja huviringides viibivad lapsed sõltuvad siin suuresti täiskasvanute, õpetajate ja juhendajate teadlikkusest. Saates selgitab lastearst-allergoloog dr Urve Putnik, millised on anafülaksia sümptomid ja kuidas need tekivad, millisesse asendisse laps panna ja kuidas anda esmaabi. Samuti tuleb juttu anafülaksia põhjustajatest ja toiduainetest, mis suurema tõenäosusega võivad anafülaktilise reaktsiooni esile kutsuda. Lisaks saab häid nippe, kuidas last allergiatest „välja kasvatada“. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Shutterstock

IT-valdkonnas on mitmed kivinenud arusaamad ajale jalgu jäänud, mistõttu on kätte jõudnud muutuste aeg, rääkis saates rahvusvahelise online-arvutimängude arendaja Games Global Eesti tegevjuht Julia Saburova. „Näiteks on meeskonnatöö oskus muutunud üha olulisemaks, mida spetsialiste palgates väärtustame, sest arvutimänge ei looda üksinda vaid kogu teamiga,“ rääkis Saburova. Online-mängude arendajate hulgas on tööl aina enam naisi. Levinud ettekujutlus, et koodikirjutaja on „patsiga poiss“, ei ole enam nii – õnneks on sektorisse tulnud palju õrnema soo esindajaid juurde. Games Global Eesti tegevjuhi Julia Saburova sõnul on neil ettevõttes meeste-naiste osakaal juba 60/40. „Julgustan tüdrukuid valima kõrgkoolis IT-valdkonda, siin on peidus palju valikuid ja eneseteostuse võimalusi,“ kinnitas ta. Lisaks ütles Saburova, et kuigi tudengid soovivad IT-valdkonda tööle tulla juba õpingute ajal, on oluline seada hariduse omandamine prioriteediks ja mitte katkestada oma õpinguid. Kuula saates, miks on ettevõtte väärtusteks julgus, autentsus, vastutustunne ja ühtsus/ühtekuuluvus. Eestis pole just palju ettevõtteid, kes otseselt julgustavad olema töötajad sellised nagu nad on – autentsed. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Games Global.

„Teabevara tund“ keskendub seekord muudatuste juhtimisele. Mis on kõige olulisem, mida peaks mõistma enne muudatuse elluviimist? Kes on kõige suuremad vastuseisjad muudatustele? Kas teame, miks muudatusi teeme ja kuidas nende mõju realistlikult hinnata? Nendel teemadel räägivad stuudios muudatuste juhtimise ekspert, konsultant ja koolitaja Tiina Sakkos ning advokaadibüroo Sorainen partner ja vandeadvokaat Kadri Härginen. Saadet juhib Äripäeva teabekeskuse juht Liivi Kedelauk. Tiina Sakkos leiab, et muudatuste juhtimisega on tegu nii siis, kui hakkad uusi eesmärke seadma, suurt infosüsteemi juurutama, kui ka juhtimiskultuuri muudatusi tegema. „Sa pead teadlikult tegelema inimestega, kellel on palju hirme, mis võivad tekitada vastuseisu. Ja kui sa nende inimestega ei tegele, ära siis oota ka, et nad kaasa tulevad, ja ära oota ka õnnestumist. Muudatuste juhina pead mõistma, et sa võid 10–20 protsenti ise ära teha, aga vähemalt 80 protsenti tuleb teha koos teistega.“ Kadri Härginen on leidnud abi mõttest, et strateegilise muutuse puhul on kõigil konkreetne roll, mis tuleb osapooltele lahti seletada: „Muutuste juhtimine ei tähenda, et me õpime selle ära, juurutame muutuste juhtimise protsessi jne. Pigem on küsimus selles, kas ettevõttes on omandatud muutuste juhtimise sõnastik või keel. Selle terminoloogia omandamisest sõltub, kas oleme edukad või mitte.“ Vasakult: konsultant ja koolitaja Tiina Sakkos ning advokaadibüroo Sorainen partner ja vandeadvokaat Kadri Härginen. Autor: Andres Laanem

Täiskasvanuhariduse ja täiskasvanud õppija kuul räägimegi "Õppetunni" saates täiskasvanuna õppimise olulisusest – kuidas see toetab nii tööalast kui ka isiklikku arengut, mis sellel teekonnal inspireerib ja motiveerib ning millised takistused võivad ette tulla ja kuidas neid ületada. Oma kogemusi jagavad "Aasta õppijasõbraliku tööandja" tunnustusele esitatud Bauroci Andja tehase direktor Karmo Kapstas ja ettevõtte personalijuht Ly Tina, "Aasta õppija" kandidaadiks esitatud Sander Sahkur ning Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni ANDRAS arendusjuht Monica Marfeldt. Saadet juhib Katre Savi. Oktoobrikuu keskpaigas toimub EPALE üle-euroopaline kogukonnakonverents, kus arutatakse täiskasvanuhariduse rolli inimese ja ühiskonna majandusliku edu tagamisel. Eestis kulmineeruvad juba toimuvad tegevused Täiskasvanud Õppija Nädala sündmustega oktoobri lõpus. Fotol vasakult: Ly Tina, Karmo Kapstas, Monica Marfeldt ja Sander Sahkur. Autor: Andres Laanem

Saates "Digitark äri" räägitakse äriprotsesside digitaliseerimisest, suurtest võimalustest, aga ka väljakutsetest ja riskidest. Arutame saatekülalistega, kuidas üldse alustada äriprotsesside digitaliseerimisega, milliseid protsesse esmalt digitaliseerida ning kuidas oleks mõistlik neid välja valida. Saame teada, kas selleks on olemas mingid üldlevinud kriteeriumid või on see ikkagi ettevõtte enda tegevusalast ja küpsusest lähtuv valik. Samuti kuuleme saatekülalistelt nende enda praktikast, kas digitaliseerimisega on võimalik ka kulusid kokku hoida ning samal ajal kasvatada ettevõtte tootlikkust. Saatekülalised räägivad enda praktilistest kogemustest ja selgitavad eluliste näidetega, mis on digitaliseerimise juures kõige keerulisem ja millega tasub kindlasti arvestada digitaliseerimise üldse mitte lihtsat teekonda ette võttes. Saates on külas tehnoloogiaettevõtte Mooncascade tegevjuht Romet Rahuoja, Vireen AS nõukogu esimees Margus Muld ja Piimaklaster MTÜ juhatuse liige Hardi Tamm. Saadet juhib Mare Timian, Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht. Saadet toetab tehnoloogiaettevõte Mooncascade (https://www.mooncascade.com). Fotol vasakult: Hardi Tamm, Mare Timian, Romet Rahuoja ja Margus Muld. Autor: Andres Laanem

Tallinna Sadam planeerib Paldiskis mahukat meresoojuse ärakasutamise projekti, kuigi taoline töötav küttesüsteem kruiisiterminalis on Tallinna Sadama AS energeetikaosakonna peaspetsialisti Meelis Raidmaa sõnul toonud ühe halva üllatuse. Paldiski sadamasse rajatakse Raidmaa sõnul uut kaid, mille seina sisse ehitatakse 300 meetripikkusele alale soojusvaheti, mille abil kokkuvõttes plaan ammutada mereveest 0,8 MW võimsusega soojust. Järgmise aasta lõpuks valmiv kai abil kaetakse Raidmaa sõnul kogu kõikide Paldiski sadama hoonete soojusvajaduse. Tallinna Sadamal on merevee energia ära kasutamiseks kogemus olemas juba 2021. aastal valminud Tallinna Vanasadama kruiisiterminalist, kus 340 kW kütte- ja 430 kW jahtusvõimsus tagatakse samuti merevee abil. „Kompleksina süsteem on väga hea, seal ei ole midagi kahetseda ega kahelda. Alternatiivid on palju ebamugavad,“ selgitab Raidmaa. Kruiisiterminali küttelahendus läheb Raidmaa sõnul siiski mõneks nädalaks talviti jäässe ning siis ei aita muu kui elektriküte. „Süsteem on jäätumise vähendamiseks ka ümber ehitatud.“ Projektikohaselt taolisi paarinädalasi pause sees ei ole ja see on Raidmaa sõnul halb üllatus. „Me eeldasime et süsteem ikkagi töötab sügisest kevadeni.“ Paldiski kai projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse Raidmaa sõnul nüüd ära just kruiisiterminalist saadud kogemusi, et süsteemi veelgi tõhusamaks muuta. Saates avab veel Hundipea asumi idee eestvedaja Markus Hääl kliimaneutraalse asumi plaane merevee kasutamisel. Samuti tutvustab kütteseadmete projekteerimisettevõtte Ait-Nordi asutaja ja juhatuse liige Marius Vahter meremuuseumi Lennusadamasse rajatud Eesti esimest taolist küttesüsteemi. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Meremuuseumi lennusadama põrand, mis töötab hoone küttekehana merevee abil juba enam kui kümmekond aastat. Foto autor Meeli Küttim.

Liftiga tulime alla ning nüüd astume rahulikult trepist üles. Sellise mõningase optimismiga vaatavad kinnisvara tulevikku Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ning kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. „Aitäh! Iga TOPi eesotsas olla on ju uhke,“ kostis Pärnits Ülemiste keskuse esikoha uudise peale. Aasta eest oli kinnisvaraettevõtete TOPi võitja Mainor Ülemiste. „Selle TOPi üle võib ju ironiseerida ja eks neid ironiseerijaid on küll. Ma arvan, et igas TOPis on mingi tõetera sees,“ sõnas Ülemiste keskuse juht ja Ülemiste City omanik saates. Mida aga toob kinnisvarasektorisse aasta 2025? „Elamispindade vaatest ma prognoosin, et tuleb parem aasta kui see,“ kostis Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark küsimuse peale. „Aga see on nüüd küll üsna julge prognoos. Ma olen julge, sest see aasta on stabiilne, oodatakse võluvitsa, mis turu heaks teeb,“ lisas ta seejärel. Kui nüüd see aasta majandus kasvama ei saa, siis küll järgmisel aastal ikka saab, võiks ju see kinnisvaraturule midagi positiivset juurde anda. Liiati on järgmisel aastal euribor kindlasti parem, kõige krooniks on ju pangad valmis turule ka raha andma. „Eks äripindade turulgi ollakse valmis headele projektidele rahastust andma,“ sõnas Toompark. Samas ta hoiatas, et ei maksa oodata, et järgmisel aastal ettevõtete tulemused mitmekordistuksid. „Liftiga tulime alla, nüüd astume rahulikult trepist üles,“ näitlikustas ta. „Ma ise olen väga optimistlik ning ei saa ütlemata jätta, et ma loodan, et järgmine aasta tuleb oluliselt parem kui see aasta,“ sõnas Pärnits. Samas ta suurt hüpet tõenäoliseks ei pea, sest selleks peaks Pärnitsa teatel Eesti riik oluliselt rohkem panustama. „Meie ainus šanss olla edukas on globaliseerumine. Maailmal ei ole meid vaja, meil on maailma vaja,“ meenutas ta. Saates tuleb juttu Äripäeva Kinnisvarafirmade TOPi võinud Ülemiste keskuse edu tagamaadest, aga ka laiemalt kinnisvaraturu olukorrast – ja seda juba nii ärikinnisvara, elukondliku kinnisvara, ent ka linnaruumi ja riigi tähenduses. Saate külalised lahkasid lisaks tulevikuarenguid ning avasid arengute tagamaid. Saatejuht oli Siim Sultson. Fotol (autor: Rain Jüristo) on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits.

Majanduslangusele vaatamata püsib mahesektor elus, kinnitavad mahetootjad raadiosaates "Kasvupinnas". Kuula saatest, kuhu tüürib mahesektor maailmas ning Eestis ja miks Euroopa Liidus pole sektorile eraldatud 12 miljardist eurost loodetud kasu sündinud. Saates räägivad Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige Merit Mikk ja Koksvere veski tegevjuht Märtin Rõõmusaar. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Liis Treimann.

Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu. Vajadus vastata oluliste partnerite nõuetele ja püsida konkurentsis ärgitab ettevõtteid kestlikkusega tegelema ja mõtlema enda tarnijate monitoorimise peale. “Kui suurkliendid, enamasti välismaalt, tahavad teada, milline on minu ettevõtte keskkonna jalajälg ja kestlikkuse poliitika, siis pean ma teadma ka, kuidas minu tarnijad tegutsevad, et rahuliku südamega vastata, et mul on kõik korras,” rääkis Äripäeva raadio saates nõustamisagentuuri Sustinere partner ja asutaja Marko Siller. Vajadus hinnata ESG mõjusid väärtusahelas on hakanud ettevõteteni jõudma. Hoomates kogu kestliku aruandluse ulatust, peetakse seda päris keeruliseks ning peljatakse partneritele lisakohustuse panekut. Ühe lahendusena pakub Sustinere uut digilahendust ESG radar, mis aitab tarnijailt mugavamalt vajaliku info kokku koguda. Head lahendused tekivad aja jooksul ja ideaalis koostöös, samade eesmärkide nimel. Valdkond on pidevas arengus ja seda ilmestab seegi, et kui kaheksa aastat tagasi peeti jätkusuutlikkuse teenuste pakkumist hulluks mõtteks, siis nüüd on hakatud järjest rohkem mõistma, millised need olulised mõjukohad on ja miks nendega on tarvis tegeleda. Tänaseks on Sustinere kasvanud veerandsaja eksperdini ning tegutsetakse üle Baltimaade. Sisuturunduslikus saates “Jätkusuutlik ja roheline” saab veelgi põhjalikumalt teada, miks on tarvis ESG mõjus ettevõtte väärtusahelas hinnata, milliseid riske saab tänu sellele maandada ja milliseid uusi võimalusi see avab äri arenguks. Saate külaliseks on Marko Siller nõustamisagentuurist Sustinere. Saatejuht on Esme Kassak. Fotol Marko Siller. Foto: Esme Kassak.

Saates "Eetris on turundusuudised" räägime helibrändingust ja muusikapsühholoogiast. Teema põnevasse maailma aitab kuulajatel sukelduda muusikapsühholoog Dali Kask ja helilooja Ikevald Rannap. Saates tuleb juttu sellest, kui palju muusika mõjutab tarbimist ning kuidas valida enda brändile seda kõige kutsuvamat heli, millised brändid peaksid üldse helibrändingut kasutama ja kui teadlik on Eesti tarbija selles osas. Muusikapsühholoog Dali Kask ja helilooja Ikevald Rannap analüüsivad saates ka natuke seda, milline peaks olema Äripäeva helibränding ehk kuulajad saavad kasulikke näpunäiteid, millele peab mõtlema, kui hakata helibrändingut ettevõttele looma. Saatekülalised panevad kuulajad ka mõtlema sellele, mis tunde peaks helibränding tekitama. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Dali Kask (allikas: erakogu) ja Ikevald Rannap (autor: Erika Muniz).

Innovatsiooniga tegelemine annab väiketootjale konkurentide ees müügieelise, rääkis saates kohalik käsitööšokolaaditootja Chocolala asutaja ja juht Kristi Lehtis. „Mõtleme igapäevaselt sellele, kuidas teha Eesti šokolaaditootja huvitavaks. Tihti tahetakse Prantsuse või Belgia šokolaadi, aga mitte Eesti šokolaadi,” selgitas ta. „Mis on see toode, mida meilt tahetakse? Seepärast olemegi turule tulnud uuenduslike toodetega, mida teistel pole ja mida saame patendiga kaitsta. See tagab kindluse, et konkurent seda järele teha ei saa teha.“ Kuidas eri sektorites innovatsiooniga tegeleda, kui kaugele jõuab oma tarkusest ja millal peab appi võtma ettevõtete arengu kiirendamiseks mõeldud innotrepi, sellest räägivad saates lisaks Kristi Lehtisele veel toitlustusettevõtte Baltic Restaurants Estonia juht Aaro Lode ja Eesti Tööandjate Keskliidu innovatsiooninõunik Kati Rostfeldt. Saatejuht on Rivo Sarapik. Saadet toetab Eesti Tööandjate keskliit. Fotol Kristi Lehtis, foto autor Liis Treimann.

Tele2 Eesti ärikliendi üksusejuht Jürgen Jalakas ja Swedbandki erasegmendi juht Tarmo Ulla avavad saates „Teeninduse teejuht“ ukse teenindusvaldkonna südamesse ning arutavad teemal, kuidas hoida ja arendada era- ja äriklientide suhteid. Mõlemad juhid tõdevad saates, et kõik algab ettevõtte brändi loomisest. Mõlemad juhid räägivad, et klientide vajadused muutuvad aina spetsiifilisemaks ning rõhutavad, et kliendi hääl, personaliseeritud lähenemine on kõige alus. Tele2 Eesti ärikliendi üksusejuht Jürgen Jalakas sõnab, kui olulised on pikaaegsed suhted, töökindlus ja paindlikus, mis Tele2 Eesti strateegias olulisel kohal. Swedbanki erasegmendi juht Tarmo Ulla sõnul on nii era- kui ka ärikliendi vaates oluline aru saada, et tegelikult toimuvad need sünkroonis ja lõpuks on kõige olulisem ikkagi ettevõtte bränd ehk kuvand, kuidas ettevõtte igal hetkel kliendile appi tuleb ja on toeks. Saates jagatakse teeninduse valdkonna perspektiive ja praktilisi näpunäiteid äri ning eraklientide halduses, mis on abiks igale teenindusjuhile. Saadet juhib Alyona Stadnik. Fotol: Tele2 Eesti ärikliendi üksusejuht Jürgen Jalakas, saatejuht Alyona Stadnik ja Swedbanki erasegmendi juht Tarmo Ulla. Allikas: Äripäev

Migreen on kompleksne probleem, mis ei põhjusta ainult peavalu. Miks migreen tekib, millised on auraga ja ilma aurata migreeni sümptomid, kas migreeni mõjutab ka inimese eluviis ning kuidas see keeruline haigus võib elukaare jooksul muutuda, räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja ning Astra kliiniku neuroloog dr Katrin Gross-Paju. Hea uudis on see, et migreeni ravis on viimastel aastatel toimunud suured muutused: uued ravimid aitavad märkimisväärselt parendada inimese elukvaliteeti. Tänapäevase ravi kõige olulisem eesmärk on aidata migreeniga inimesel elada tema tavapärast normaalset elu nii, et ta oskab algavaks migreenihooks valmis olla. Ennetavas ravis on roll ka lähedastel, kes saavad anda oma osa, et isepäisele haigusele mitut pead juurde ei kasvaks. Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol dr Katrin Gross-Paju, foto Õnne Puhk.

Tavainimene eelistab kodu vahetades teekonda, kus kõigepealt otsitakse uus kodu, et leida kindlustunne. Säärane teguviis võib tuua aga hilisema majandusliku kahju, toob saates “Ruutmeetrite taga” välja Domus Kinnisvara kutseline maakler ja konsultant Iris Öpik. “Kui uus kodu on leitud, tekib soov vana kiirelt maha müüa, et osta see uus, mille leidsin ja mis mulle hästi sobib,” selgitab Öpik. “Kui on koduvahetuse soov olemas, siis minu soovitus on, et alustame paralleelselt nii vana kodu müügiga kui uute otsingutega. Vaid nii maandame riske, mis on seotud hilisemast kiirustamisest tekkinud hinnasurvega.” Öpiku sõnul oli turu kõrghetkel paar aastat tagasi koduvahetus palju populaarsem teema, sest tundus, et kõik võimalused on valla, inimestel läks hästi. Raskematel aegadel ollakse pigem ettevaatlikud. Saates räägimegi pikemalt, millised lahendused kodu vahetamisel on olemas ja kuidas olemasolevaid ohte vältida. Saate teine külaline Hüpoteeklaenude ASi juht Toomas Paju selgitab muu hulgas, millised on langeva turu ja tõusva turu erinevused kodu vahetades või ka üldiselt üht kinnisvara müües ja teist ostes. Veel uurime, millised on koduvahetuse isiklikud, majanduslikud aga ka ühiskondlikud põhjused. Räägime lahti kodu vahetamise erinevad võimalused ja lahendused muu hulgas ka laenusaamise võtmes. Saadet juhib Lauri Leet. Kollaažis kasutatud fotode autorid Andras Kralla ja Liis Treimann.

Tootmisvaldkonna kiire areng on toonud kaasa palju uusi väljakutseid, mille ületamiseks on tarvis uusi teadmisi ja häid praktikaid. Tootmis- ja tehnoloogiaettevõtete arengu toetamiseks ja juhtimise uuele tasemele viimiseks on äriülikool EBS välja tulnud uue, tootmise innovatsiooni ja juhtimise arenguprogrammiga. EBSi MBA ja täiendkoolituse juht Jari Kukkonen toob tootmise uuele tasemele viimisel olulisena välja juhtimise kvaliteedi parandamise. „Insenerteadmiste ja -oskustega ei ole meil nii suured probleemid kui juhtimisega. Me peame tegelema juhtimise vigade parandamisega ja juhtimisoskuste parandamisega igal tasemel,“ rõhutab ta. Muutused tootmisvaldkonnas on toonud tema sõnul kaasa vajaduse ka teistsuguse juhtimiskultuuri, strateegia ja protsesside juhtimise järele. Kukkonen näeb Eesti tootmisettevõtete tugevusena muutunud konkurentsiolukorras, kus varasemalt oli üheks eeliseks madalamad tootmiskulud, uusi lahendusi toetavat keskkonda ja paindlikkust. „Eestlased on väga väledad ja valmis katsetama, ka katse-eksituse meetodil. Aga selle taustal on väga oluline positiivne hoiak, et ollakse valmis muudatusteks. Eestis ei ole ressurssi, et suuremahulist tootmist korraldada, aga meil on kiirust ja nutikust proovida toota midagi uut,“ tõi Kukkonen välja. Kõige selle elluviimisel on tarvis ka oskuslikku muudatuste juhtimist, mille tööriistu ja häid praktikaid arenguprogrammis ka jagatakse. Samuti tuleb saates juttu sellest, miks üldse ennast tuleb arendada, kuidas hoida end kursis globaalsete trendidega, mil moel muutusi edukalt ellu viia ja kuidas luua toetavat organisatsioonikultuuri. Saate külalisteks on Jari Kukkonen (fotol vasakul) ja Kaarel Suuk äriülikoolist EBS (fotol paremal). Saatejuht on Esme Kassak.

Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas metallitööstuse Leden Estonia tehasejuht Markko Varres, kes on nüüdseks 15 aastat praktiseerinud ka lean-juhtimist. Varres räägib saates oma senisest karjäärist ja jagab nõuandeid, kuidas arendada tootmist tõhusamaks ja juurutada ka lean-kultuuri. Varres rõhutab saates, et tehase arendusprojekte pole mõtet suunata tootmisjuhile, sest tootmise kõrvalt ta lisaülesandeid võtta ei jõua. Selle asemel tuleks leida eraldi inimene, kellel on aega arenduse ja raiskamise vähendamisega tegeleda. Saadet juhib Harro Puusild. Fotol: Markko Varres. Autor: Harro Puusild

Miks me aktsepteerime Pipi Pikksukka tugeva, iseseisva ja ägeda isiksusena, aga päriselus pole ühiskond veel valmis selleks, et osa naisi ongi sellised? Äripäeva raamatuklubi saates räägivad raamatu "Radikaalne tööraamat ATH-naistele" põhjal avameelselt aktiivsus-tähelepanuhäire eripäradest Eesti ATH Liidu juhatuse liige Epp Kerge ja teleajakirjanik Marit Ummelas. Mõtteid vahetatakse teemadel, kuidas avaldub ATH naistel teistmoodi kui meestel, millised raskused võivad eripärase mõtlemise või käitumise tõttu elus ette tulla ning mida annab ATH diagnoos täiskasvanule. Epp ja Marit räägivad ka sellest, kuidas teadlikkus ja elukogemus aitavad ennast paremini mõista, iseendaks jääda ning särada. Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol Marit Ummelas ja Epp Kerge. Foto Õnne Puhk.

„Maanteetransporti, kui vaieldamatult suurima käibega transpordisektorit ja majanduse vereringet, üritatakse Eestis surnuks maksustada ning samamoodi jätkates toimib see tulevikus vaid tänu lõunanaabrite juurest sisse voolavale „doonorverele,“ lausus Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing saates „Logistikauudised eetris“. „Kui vaadata Eesti transpordiettevõtete käivet, siis 2024. aasta teises kvartalis oli see umbes 600 miljonit eurot, maanteetranspordi osa oli sellest umbes 400 miljonit. Võrdluseks: õhutranspordi käive oli 131 miljonit eurot, veetranspordi käive 60 miljonit ja raudteetranspordi käive kõigest 6 miljonit eurot,“ tsiteeris ELEA tegevjuht Herkki Kitsing Statistikaameti viimaseid andmeid. „Ehkki maanteetransport on selgelt kõige suurema tulubaasiga, on see riigi silmis justkui alatähtsustatud. Kliimaministeeriumis kärbiti maanteetaristu arendamise kulusid 87 miljoni euro võrra, samal ajal kui teekasutustasu, raskeveokimaks ja kütuseaktsiisid aina tõusevad,“ nentis Kitsing. Samal ajal veeretatakse sektori algatust muuta maanteeveod pikemate autorongidega tõhusamaks, nagu kuuma kartulid juba aastakümneid ühest asutusest teise, tulemus on endiselt null. Küll aga suudetakse mõne kuuga ilma sektorile sõnagi lausumata läbi suruda seadusemuudatus, mis sunnib kaubavedajaid piltlikult öeldes viima alusetäit veini vanalinna restorani kastirattaga. Poe ees kauba laadimiseks peatuda enam ei tohi, sest tõuksimehed peavad saama kõnniteedel vabalt kihutada. „Olukord on muutunud juba täiesti absurdseks,“ oli Kitsing siiralt nördinud. Lisaks vaagiti saates logistikasektori tervislikku seisundit laiemalt ja seda eeskätt äsja ilmunud Logistika aastaraporti kontekstis. Kui aastal 2023 langes kogu sektori müügitulu -17%, siis tänavu esimesel poolaastal on langus olnud -8% ja aasta pole veel kaugeltki lõppenud. „Kui tootmissektor ütleb, et nad on omadega põhjas, siis logistikasektor pole sinna veel jõudnud,“ nentis Kitsing. „Logistikauudised eetris“ saadet juhib logisikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee. Fotol: ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing. Foto autor: Tõnu Tramm

Nagu kodus, nii ka tööl: kui ma soovin saada ära kuulatud, siis lahenduste pakkumine ja isikliku kogemuse jagamine pole päris see, mida ma ootan. Aga mis on? Töötaja, kellel on probleem, ootab tegelikult lihtsalt katkestamata ja hinnangutevaba ärakuulamist, sageli on lahendused tal endal olemas või ilmuvad need rääkimise käigus. Kui juht hakkab aga oma lugu jagama, tunneme seda surumisena, tunneme, et meid ei väärtustata, meie arvamus ega tunded ei loe. Miks see nii on? Ja miks me kipume kuulamise asemel liiga kergekäeliselt lahendusi ja nõuandeid loopima? Miks meile meeldib nii väga rääkida, et kipume olukorras, kus tuleks suu kinni pigistada ja päriselt kuulata, kogu eetri täis lobisema? Mis juhtub, kui kaldume oma otsuseid liigselt selgitama ja põhjendama? Mis on kõige sagedasemad vead, mida kuulamise juures tehakse, ja millal aktiivset kuulamist üldse praktiseerida ei maksagi? Saates „Töö ja palk“ on külas coach ja juhtimiskoolitaja Ruti Einpalu, kes kõigile neile küsimustele vastused annab ja jagab pealekauba nõuandeid, kuidas end paremaks kuulajaks kasvatada, olgu tööl või pereringis. Vestlust veab Personaliuudiste juht Helen Roots. Fotol vasakult: Helen Roots ja Ruti Einpalu. Autor: Andres Laanem

Saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" tuleb juttu e‑ostleja tarbijapsühholoogiast ehk sellest, mis mõjutab tarbijaid ostma ja kui hästi täna e‑kaupmees neid võimalusi ära kasutab. Selleks oleme saatesse kutsunud käitumisteaduste eksperdi Heidi Reinsoni. Saates saavad vastused ka küsimused, mis täna päriselt tarbijaid mõjutab, kuidas hinnad ja reklaam mõjutavad ostlemist, kuidas muuta vaatamised ostuks, kui lihtne on tarbijakäitumist muuta. Lisaks arutletakse selle üle, kuidas tehnoloogiline areng mõjutab tarbijakäitumist ning kuidas ostust loobumise vastu võidelda ja kas lojaalsus kui selline üldse eksisteerib. Saadet juhtis külalissaatejuht DPD Eesti müügi- ja turundusdirektor Janek Kivimurd. Saadet toetab DPD Eesti. Fotol: Käitumisteaduste ekspert Heidi Reinson ja DPD Eesti müügi- ja turundusdirektor Janek Kivimurd. Allikas: Äripäev

Paljud inimesed peavad hambesu ajal veritsevaid igemeid normaalseks, kui tegelikult viitab veritsus salakavala ja ohtliku probleemi ehk igemehaiguse olemasolule. Saates selgitab Maxilla parodontoloog dr Brit Helen Jõulu (endine Riisenberg), miks igemehaigused tekivad, mis vahe on gingiviidil ja parodontiidil, millised on nende sümptomid ning kuidas neid ennetatakse ja ravitakse. Lisaks saame teada, mis rolli mängivad hambakatt ja –kivi, kuidas mõjutavad igemeid nikotiinitooted nagu mokatubakas ja veip ning millistel eluperioodidel tuleks igemetel eriti hoolsalt silma peal hoida. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Fotol dr Jõulu, foto: Maxilla.

Ettevõtteid tabavad pettused ja rünnakud pole ajas kuhugi kadunud, tõdes audiitorettevõte PwC juhtimiskonsultatsioonide osakonna juht Erki Mägi. Tema sõnul saabki pettuseid jagada kaheks: sisemised ehk kui pettusega on seotud oma töötajad või juhtkond ja välimised, mida teostavad kliendid, hankijad, küberpätid jms. „Pettustest rääkides tulekski korraks vaadata laiemat pilti – kogu majanduskuritegude laia maailma ja alles siis kitsamalt pettuste poolt,“ selgitas Mägi. Erki Mägi, kes on ka PwC Baltikumi pettuste ennetamise ja uurimise valdkonna juht, ütles, et tihti ei osata pettusele mõeldes vara vargusest kaugemale vaadata. „Oleme PwC majanduskuuritegude kaardistuse baasmudelis ise välja toonud enam kui 70 erinevat majanduskuriteo liiki, mis jagunevad 11 kategooria vahel – lisaks varade vargusele ja väärkasutamisele on seal näiteks aruandluse pettused, maksupettused, hanke- ja müügipettused ehk osta kallimalt või müü odavamalt, altkäemaksud/korruptsioon, erinevad huvide konflikti ja/või onupojapoliitika olukorrad, siseteabel põhinevad tehingud (insider trading), rahapesu, IP õiguste piraatlus jne,“ loetles Mägi. Kuula saatest, mis on pettuse kolmnurk, kus kõigi tingimuste täitmisel on suur oht, et inimene sooritab pettuse või mida tähendab nelja-silma reegel. Saates esineb PwC juhtimiskonsultatsioonide osakonna juht Erki Mägi. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Dpa/Scanpix.

"Tööstusuudised eetris" saates on külas juulis uue tehase avanud metallitööstuse Exmet Services juht Taavi Vesiaid, kellega räägime nii ettevõtte tulevikust ja investeeringutest, aga ka muudest päevakajalistest teemadest. Vesiaid räägib saates, et terve teine kvartal kulus tehase kolimiseks ja see avaldab negatiivset mõju selle aasta majandustulemustele. Lisaks avaldab tegevjuht veel ühe miljonitesse ulatuva investeeringu, mis on realiseerumas juba selle aasta novembris. Juttu on ka tööjõust ja palgasurvest, Leedu tööstusest ja ekspordist laiemalt. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol: Taavi Vesiaid. Autor: Liis Treimann

Sclerosis multiplex on autoimmuunhaigus, millest tänapäeval teatakse märkimisväärselt rohkem kui varem ning uued ravivõimalused on tänu magnetresonantstomograafiale hüppeliselt arenenud. Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja ning Astra kliiniku neuroloog dr Katrin Gross-Paju räägib Virtuaalkliiniku erisaates hulgiskleroosi tekkimise põhjustest, sümptomitest ja ravist. Saatest saad teada, kas inimene saab ise midagi ära teha, et multiskleroosi riski vähendada, aga ka ravi efektiivsusele kaasa aidata; kuidas selle haiguse diagnoosimine ja ravi on aja jooksul muutunud ning milline on tulevikuperspektiiv. Sclerosis multiplex on üks esimesi neuroloogilisi haigusi, kus saab muuta haiguse kulgu, ütleb dr Gross-Paju, et nüüdisaegsed ravimid aitavad arsti ja patsiendi koostöös kaasa tulemuslikule ravile, mis lubab elada täisväärtuslikku elu ka hulgiskleroosi diagnoosiga. Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol dr Katrin Gross-Paju, foto Õnne Puhk.

Panganduses mängivad andmeteadus ja matemaatika järjest suuremat rolli, kuid pelgalt tehnoloogia usaldamisest ei piisa – edukas andmekäitlus ja otsustamine nõuavad inimestelt üha enam kriitilist mõtlemist ja laialdasi teadmisi.  SEB kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt rõhutas saates, et kuigi andmed on tänapäeva panganduses oluline ressurss, tuleb nende kasutamisel olla hoolikas. „Kui aastaid tagasi suhtuti tõenäosuslikesse mudelitesse suure skepsisega, siis tänapäeval usaldatakse keerukaid algoritme, nagu näiteks ChatGPTd, mis suudavad töödelda miljoneid parameetreid. Kuid tehnoloogia ei lahenda kõiki probleeme – kriitiline küsimus on alati, kas need vastused on õiged. Andmed on uus kuld, kuid nende kasutamine nõuab teadmisi ja vastutust,” ütles Kitt. Saates jagas oma kogemusi ka SEB analüütik ja matemaatika magistrant Anne-Mari Vainura, kes rääkis, kuidas matemaatika on aidanud tal lahendada panganduses keerulisi probleeme. „Matemaatika arendab loogilist mõtlemist ja aitab näha mustreid, mis on igapäevatöös üliolulised. Ülikooliõpingud on andnud mulle tugeva loogilise mõtlemise põhja, mida rakendan panganduses nii andmete analüüsimisel kui ka erinevate probleemide lahendamisel,” rääkis Vainura. Saates puudutati ka tulevikutrendide teemat, kus Kitt tõdes, et andmeteaduse ja matemaatikaoskustega spetsialistide järele on kasvav nõudlus. Lisaks räägiti matemaatika ja reaalainete olulisusest ja kvaliteedist ning sellest, kui tähtis roll on heal õpetajal matemaatika vastu huvi tekkimisel.  Saadet juhtis Sigrid Hiis. Foto: Andras Kralla.

Naise südant kaitseb kogu fertiilse ea hormoon östrogeen. Kuna menopausi saabumisega selle tootmine kehas väheneb, siis kaob ka südamelt selle kaitse. Mida keskealised naised peaksid silmas pidama ja kelle riskid on suuremad, räägime seekordses Terviseuudiste saates. Naise südametervisest on tulnud rääkima Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhataja dr Heli Kaljusaar. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Heli Kaljusaar Foto autor: Violetta Riidas

Turul on väga suur valik toidulisandeid, aga uisapäisa kõike, mida pakutakse, sisse süüa ei tasu. Milliseid vitamiine Eestis elav inimene toidust piisavalt ei saa; mida, millal ja millisel kujul lisaks võtta ning kustkohast saab teavet toidulisandite kvaliteedist, räägib Virtuaalkliiniku erisaates Pharma Nordi toitumisterapeut ja koolitaja Triin Terasmaa. Toidulisandite võtmine on tõsine asi. Saatest saad teada: milliste nähtude korral mida võtta; kas toidulisandi kasutegur on suurem hommikul või õhtul manustades; mida tasub teada koostoimetest; miks multivitamiine enam ei soovitata ning kui kiiresti võib tulemusi oodata. Saate lõpus on kuulajale üllatus! Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol Pharma Nordi toitumisterapeut ja koolitaja Triin Terasmaa. Foto Õnne Puhk.

Iduettevõtte Saxby asutaja ja LinkedIn ekspert Taavi Lindmaa harutab "Digiturunduse praktikumi" saates lahti LinkedIn olemuse ning jagab hulgaliselt soovitusi ning kogemusi, kuidas LinkedIni abil edu ja tähelepanu saavutada. Saates tuleb juttu üldiselt LinkedInist, profiili loomisest ja täiendamisest, suhtlemisest ja ka postitamisest. Samuti miks peaks inimestel olema tasuline LinkedIn konto ja millisel juhul tasub panustada ettevõtte konto loomisele ja arendamisele. Natuke räägivad Taavi Lindmaa ja Priit Kallas ka reklaami tüüpidest ning sihtimise võimalustest. Saadet juhib Priit Kallas Dreamgrowst. Pildil: Iduettevõtte Saxby asutaja ja LinkedIn ekspert Taavi Lindmaa ja saatejuht Priit Kallas. Allikas: Äripäev

Saates tuleb juttu võlakirjade avaliku pakkumise köögipoolest, võlakirjade kaudu privaatsest raha kaasamisest ja põnevamatest projektidest, kus saatesse kutsutud eksperdid on kaasa löönud. Võlakirjade maailmas aitavad kuulajal orienteeruda LHV panga võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus ja Soraineni partner Kätlin Krisak, kes juhib büroo finants- ja kindlustusõiguse tiimi Eestis. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Oliver Ämarik ja Helery Maidlas. Fotol Kätlin Krisak, Helery Maidlas, Silver Kalmus ja Oliver Ämarik. Foto autor: Andres Laanem.

„Teabevara tunnist“ saate seekord infot nii tuleohutusnõuete kui ka nende järgimise kohta töökeskkonnas. Teemat kommenteerib kogenud tuleohutuse spetsialist Enn Eberg ettevõttest Protect Estonia OÜ. Tuleohutuse puhul eristatakse nõudeid, mis tulenevad ehitisest, ja nõudeid, mida saab korraldada ettevõtte tasandil. Saates tuleb juttu sellest, kuidas tagada ehitise tuleohutus – kuidas peab olema ehitis projekteeritud ja ehitatud ning millised on ehitise omaniku ja kasutaja kohustused. Enn Eberg selgitab, et tuleohutuse tagamisel tuleb vaadata ehitist kui tervikut: „Kuigi üks osapool võib eeldada, et teine vastutab, siis näiteks ventilatsioon ja mõned tulekustutussüsteemid on hoonepõhised, neid tuleb hooldada tervikuna. Ka tuleohutuse seadus sätestab isiku kohustused ja see hõlmab nii füüsilist kui ka juriidilist isikut.“ Saadet juhib Külli Seppa. Fotol Enn Eberg. Autor: Külli Seppa

Kliimaseaduse eelnõus ja seletuskirjas on seatud hulk eesmärke energeetikale, mis on kõige saastavam sektor Eestis. Suur rõhk on mõistagi taastuvenergial: 2030. aastaks peaks pärinema 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest. Ehituslikult ja tehniliselt on see tehtav, aga täna pole turudisain selleks valmis ja investeerimisotsused piisavalt kaugel, tõdeb Alexela juht Marti Hääl saates "Rohepöörde praktikud". Hääl ja Eveconi juht Karl Kull rõhutavad, et emissioonide vähendamise asemel tuleb eelkõige keskenduda sellele, et Eesti inimeste elu läheks paremaks. Sotsiaalmajanduslikke mõjusid pole aga seaduseelnõus Kulli sõnul käsitletudki. Kull ja Hääl tahavad kliimaseaduse eelnõus täpsemalt näha, kuidas on rollid ja vastutus kliimaeesmärkide täitmiseks jaotatud. "Selgus, kuidas me hakkame asju tegema, ja rollide jaotus on jätkuvalt kõige tähtsam," märgib Kull. "Rohepöörde praktikute" saates räägitakse veel era- ja avaliku sektori investeeringute mahust, gaasielektrijaamade ehitamisest ja üleminekust taastuvatele kütustele ning Eesti elektrimiksist. Saadet juhib Karmen Laur. Fotol: Eveconi juht Karl Kull ja Alexela juht Marti Hääl. Foto: Evecon/Raul Mee

Pankrotiäärel Planet42 sulatas üles probleemid, millega eelkõige just väikeinvestorid kokku puutuvad. Advokaat Katri Tomson ja finantsekspert Valeria Kiisk rääksid saates "Triniti eetris" investeerimisega kaasnevatest murekohtadest ja meie riigi finantstervisest. Paljudel väikeinvestoritel puuduvad elementaarsed baasteadmised, mistõttu võib investeerimine muutuda õnnemänguks. Planet42 ja ettevõtte laintes loksuv sõit karile algatas avaliku diskussiooni teemadel, mis puudutavad investorite teadlikust ja inimeste rahatarkust. Vaatasid ju paljud heas usus investorid lihtsalt pealt, kuidas Planet42, koos väikeinvestorite rahaga auku kukkus. "Ühiskonnas me justkui eeldame, et investor on teadlik ja vastutust võttev inimene, kuid me ei adu, et väikeste osaühingute taga on tegelikult lihtsad inimesed," rääkis Tomson. Kes vastutab? Investeerimismaailma on tekkinud suunamudijad, keda tuleb kriitiliselt jälgida. Alustava investorina on lihtne toetuda sotsiaalmeediale ja seal leiduvale informatsioonile. Küll aga ei vastuta sotsiaalmeedias mitte keegi tegeliku tootlikuse eest. "Suunamudijatesse tuleb suhtuda kui ideesse, mis tuleb sõbralt. Tegelikult peab oma idee iseseisvalt läbi töötama," sõnas finantsekspert Valeria Kiisk. Saatekülaliste sõnul on paljud suunamudijad teinud isiklikud otsused samuti kellegi teise eeskujul ehk tekkida võib soovituste kett, mis tegelikku tarkust moonutada võib. Finantsnõustaja kuulamine on aga turvalisem. "Kui finantsnõustaja annab sulle nõu, siis temal on teada sinu investeerimiseesmärgid ja võimekus. Suunamudijal seda infot ei ole," rääkisid külalised. Saates arutletakse laiemalt ka eestlaste finantstarkuse ja ettevõtete raha kaasamise järelevalve üle. Saadet juhib Joonas-Hendrik Mägi.

Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit. Sama käitumine on täheldatav ka meie ettevõtete juures, kes ei jälgi, et pangakontol olev raha teeniks intressitulu. Üheks põhjuseks nimetab Roosalu seda, et juhid ei toetu 100% oma finantsjuhile või pearaamatupidajale, kes saaksid neid nõustada paremate finantsotsuste tegemisel. Eraisikutel jällegi napib aktiivsust ja ollakse passiivselt ühe panga klient, omamata ülevaadet sellest, milliseid tooteid ja tingimusi pakuvad teised pangad. „Kui oleme passiivsed oma raha suhtes, juhtub tihti, et kaotame arvestatava hulga raha, mida võiksime kasutada kas investeeringuteks või muuks otstarbeks,“ julgustas Pechter inimesi langetama rahaasjades rohkem teadlikke valikuid. Saates räägime säästu- ja kogumishoiustest ehk sellistest hoiustest, mis ei ole seotud konkreetse väljamakse ajaga, vaid mida saab kasutada sisuliselt nagu pangakontot. See teenib vabade vahendite pealt intressi. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Aimar Roosalu. Foto autor: Raul Mee.

Saates Mets ja majandus on külaliseks Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp, kellega räägime Maaülikoolis metsanduse ja inseneeria valdkonnas toimuvast, nii teadustööst kui õppest. Aga mööda ei lähe ka metsanduses toimuvast, eriti nendest seadusemuudatustest, mida praegu ministeeriumites ette valmistatakse ja mis varsti peaksid jõudma ka Riigikogu ette. Saatejuht on Toomas Kelt. Pildil Marku Lamp, pildi allikas Maaülikool.

Kui see meie teha oleks, sõidaksime Eestis juba ammu pikemate autorongidega ja oleks tõesti aus, kui riik uutele maksudele vastukaaluks ka meile midagi vastu pakuks. Paraku istume järjekordse uuringu ootuses ja sektoris valitseb endiselt teadmatus, tunnistasid Alonewolfe OÜ juht Andrus Laul ja Haanpaa OÜ tegevjuht Tiit Parik Äripäeva TOP raadiosaates, mis on pühendatud värskele Autotranspordi TOPile. Eesti autoettevõtjad on pea kümmekond aastat survestanud riigijuhte lubama meie teedele pikemaid autoronge rõhutades, et see aitaks vähendada transpordikulusid ja keskkonna jalajälge ning suurendada Eestile strateegiliselt olulise sektori efektiivsust. „Paraku on riigiga asjaajamine endiselt keeruline ja aeganõudev. Lootsime, et uue Kliimaministeeriumi loomise üheks eesmärgiks oligi see, et selliste teemadega jõulisemalt edasi liikuda, kuid üheksa kuu jooksul pole leitud isegi aega, et meiega kohtuda,“ ütles Eesti Autoettevõtete Liidu ja Alonewolf OÜ juhatuse liige Andrus Laul saates „Äripäeva TOP“, mis keskendub eelmisel nädalal ilmunud värskele Autotranspordi TOPile. Laul lisas, et on seda teemat tagant utsitanud puhtalt patriotismist, sest sellel tegevusalal, kus tema Eestis tegutseb, pole pikemate autorongidega midagi peale hakata, küll aga tooks see olulist kasu Eesti majanduskeskkonnale laiemalt. „Paraku oleme taas järjekordse liiklusohutuse uuringu ootel. Millal see valmib ja kas see ka midagi muudab, ei oska keegi öelda,“ nentis Laul. Teine saatekülaline, ERAA nõukogu esimees ja Haanpaa OÜ tegevjuht Tiit Parik lisas, et pikemad veosed millega saab kahe reisiga ära vedada tavapärase kolme veoki kauba, annaks olulist leevendust ka veokijuhtide puudusele. „Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liidu (IRU) uuringu kohaselt võib Euroopas aastaks 2028 olla puudu 745 000 autojuhti. Pikemate autorongide lubamine võiks lahendada ka selle probleemi, kuna see vähendaks vajamineva tööjõu hulka ja liikluskoormust. Ja mina ei jääks praegu kõne all oleva 25. meetriste autoringide juurde, vaid liiguks kohe 34 meetriste suunas, mis Skandinaavias on juba aastaid lubatud.“ Lisaks räägitakse saates maanteetranspordi sektori hetkeseisust tervikuna, riigijuhtide suutmatusest lahendada meie vedajate konkurentsivõimet alandavaid probleeme, mängides trumbid taas Läti ja Leedu vedajatele, tulevikutehnoloogiatest ja keskkonnateemadest ning paljust muust. Saatejuht on Logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm. Foto: Tõnu Tramm Fotol: Haanpaa OÜ tegevjuht Tiit Parik ja Alonewolf OÜ juht Andrus Laul.

Migreeni kiputakse segi ajama tavalise peavaluga, ent tegu on keerulise neuroloogilise haigusega, mis võib mõjutada kogu keha. Virtuaalkliiniku erisaates räägib neuroloog Siim Schneider, kuidas eristada migreeni teistest peavaludest: millised tegurid võivad vallandada migreenihoo, mis on selle sagedase tervisemure sümptomid ning kuidas migreeni diagnoositakse. Dr Schneider ütleb, et peavalu iseloomu mõistmiseks on kõige olulisem patsiendiga kõneleda. Saatest saad teada ka seda, miks naised kannatavad migreeni käes rohkem kui mehed, millist rolli mängivad migreeni tekkimisel pärilikkus ja keskkond, toitumine ja eluviis ning millise valu korral tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Teadlikkus aitab migreeniga toime tulla, rõhutab dr Schneider. Saatejuht on Virtuaalkliiniku toimetaja Õnne Puhk. Fotol dr Siim Schneider, foto Õnne Puhk.

Rohetehnoloogia ja innovatsioonisaates "Cleantech" räägime sellest, kuidas tehisintellekti kasutatakse maailma rohelisemaks muutmises, millised on kasutusviisid Eesti ettevõtete protsesside optimeerimises juba praegu ning kuhu vaatame tulevikus. Oma nägemust ja kogemust jagavad tehisaru lahendusi loova MindTitani tegevjuht Kristjan Jansons ning kinnisvara- ja energiasektorit digitaliseeriva R8 Technologies partner Kristo Peenra. Kristjan Jansons on kindel, et tehisintellektil on suur roll kliimakriisi lahendamises. "Ma ütleksin niimoodi, et ütle mulle valdkond ja ma ütlen, mida seal tegema peaks AI abiga. Me räägime taastuvenergiast, aga seda on ka jäätmemajanduses, ressursside optimeerimises, materjaliteaduses, ravimitööstuses sama moodi. Neid kohti ja võimalusi on meeletult." sõnas Jansons. Pikemalt tehisintellektist ja selle võimalustest saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit ja Sunly AS. Fotol: Kristjan Jansons ja Mart Valner. Autor: Andres Laanem

Saates analüüsib uute maksude mõju raamatupidamisele raamatupidamisbüroo Vesiir juht Enno Lepvalts. Temaga vestleb saatejuht Hando Sinisalu. Foto: Panthermedia/Scanpix.

"Äri ja tehnoloogia" saatesarjas räägime seekord nutikast liikuvusest ehk intelligentsetest transpordisüsteemidest: mis need täpsemalt on, millised on Eesti võimalused sel alal, mis väljakutsetega tuleb seejuures toime tulla, millised on üleilmsed trendid. Stuudios avab neid küsimusi OÜ Traffest juht Viljar Nurme, kes on kaheksa aastat ehk algusest peale olnud seotud ITLi juures tegutseva koostöövõrgustikuga ITS Estonia. Saadet juhib ITuudised.ee juht Indrek Kald. Foto: Maarja Kõrv