Tehnotropid

Mis on tark linn, kuidas see sünnib, mis sellega seotud ja kellele seda üldse vaja? Kuula ja ehk saad teada! Aga kui tead, siis kuula ikkagi!

Igapäevase kõrvaltvaataja jaoks võib tunduda Tele2 siiani mobiilioperaatorina, kelle põhiliseks äriks sõnumite, interneti ja kõneteenuse pakkumine. Tegelikult on ettevõtte teenuste portfell nii palju laiem, pakkudes lahendusi, mida isegi oodata ei oska. Üks neist on Piiramatu Äri paketiga kaasnev kõnehalduse teenus.

eekordne Tehnotroppide saade räägib kliimast. Õnneks ei proovita saates ilma ennustada, küll aga tuleb juttu sellest, kuidas absoluutselt igal pool võimalikku kuumalainet ennetada. Kas teadsid, et maailmas on olemas portatiivsed kliimaseadmed, mida saad viia endaga igale poole kaasa ja saada tänu sellele palavasse tuppa mõnus ja jahe sisekliima ning vajadusel ka vastupidi? Tehnotropid igastahes kuni tänaseni seda ei teadnud.

"Alustasime üldse näiteks mängu- ja meelelahtutusportaalidega, kui saime üpris kiiresti aru, et meie tugevused on mujal," räägib 23 aastat tagasi veebimajutusteenuseid pakkuma asunud Zone.ee esindaja Jaanus Putting. Esimese aasta jooksul saadi aru, et aeg on hoopis õigem mitte proovida teha järjekordseid ajaveetmiseks sobilikke portaale vaid hakata pakkuma hoopis virtuaalserveri teenust. Ja siin siis nüüd 20 pluss aastat hiljem ollakse, Eesti parimana.

Eestlane on aegade jooksul harjunud igas asjas tonti nägema. Erandiks pole ka Tele2 ülikiire interneti pakkumine äriklientidele, mille puhul võib hinnad võrreldes konkurentidega rõõmsalt kahega jagada, kaotamata kvaliteedis või kiiruses. Loomulikult võib kohe hakata otsima mingit konksu näiteks peidetud tasude, tähtajaliste lepingute või röövellike hindadega seadmete rendi puhul. Jääb vaid soovida head otsimist, sest konksu lihtsalt polegi ja Tele2 on võtnud ette järjekordse revolutsiooni - sel korral äriklientidele mõeldud internetilahenduse hinnastuse ja kvaliteedi osas.

Kõik teavad, et tänapäeval peetakse suur osa lahinguid ka mujal, kui ainult lahinguväljal. Küberväejuhatus on väeosa, mis tagab meile ja meie sõjalistele partneritele laitmatu infovahetuse, kuid mitte ainult. Lisaks viiakse läbi küber- ja infooperatsioone, aga hoitakse korda ka enda tagalas. Ja mis kõige toredam - just nüüd ja täna värbab küberväejuhatus uusi töötajaid. Keda täpsemalt, mis tingimustel ja mis ülesandeid täitma, sellest räägib küberväejuhatuse ülema asetäitja Mihkel Tikk.

Kujuta umbes ette, milline on Sony Playstation VR komplekt. Ja nüüd kujuta ette, et sa paned selle endale kaela ja see puhastab sinu sissehingatavat õhku. Nüüd kujuta ette, et selle toimimise taga on päriselt teaduspõhisus ja siis kujuta ette oma üllatust, kui saad teada, et tegemist on Eesti leiutisega, mis toodetud siinsamas Eestis ning saanud ideetasandilt valmistooteks vähem, kui aastaga. See ongi Respiray. Saates külas Mihkel Sepp, Respiray esindaja, kes seda vahvat seadet tutvustab.

Tele2 kirjeldab ennast ise challenger-tüüpi ettevõttena. See tähendab seda, et nii mõnigi kord heidetakse kinnas konkurentidele sooviga muuta senist ja harjumuspärast. Tänu Tele2 initsiatiivile lõpetati "külmade" müügikõnede tegemine. Tele2 on esimene, kes otsustas lõplikult loobuda tähtajalistest lepingutest. Nüüd on mindud lahingusse letialuse hinnastamise vastu. Miks ja kuidas, sellest räägib Aare Uusjärv, Tele2 Eesti müügidirektor.

Mitu kasutajaga saab uhkustada Netflix? Või Apple TV+? Või Prime või Disney+? Aga kas mõnel Eesti enda voogesitusteenusel on juba 10 000 maksvat tellijat koos? Viimast me muidugi ei tea, aga fakt on see, et kui poes eelistad osta kodumaist muna kallimalt, kui välismaa kraami, siis miks ei eelista sa kasutada kohalikke voogedastusteenuseid piiritagustele? Ja üldse, miks ei pane kohalikud selgasid kokku? Ja veelgi enam - kas kvaliteet on tähtsam kui kvantiteet?

Eelmisel nädalal tuli Apple taaskord laiema avalikkuse ette erinevate põnevate toodetega, mille hulgas oli nii pettumusi kui ka vastupidist. Võtame need tooted ükshaaval ette ja avaldame arvamust. Lisaks ka lubatud Chipolo One Spot'i loos.

Uus Elisa Elamus on suur samm edasi klassikalise teleteenuse juurest. Tahad, vaata telekas või kui tahad, siis kasvõi maal ja metsas suvaliselt ekraanilt. Vaja on ainult internetiühendust ja telekat, mis toetaks äppe. Ja isegi kui seda viimast pole, saad Elisalt Android-boxi. Lisaks saates veel Chipolo One Spot unboxing ja natukene niisama juttu ka.

Apple Music on viimasel ajal üllatanud igat sorti põnevate asjadega - küll ruumiline heli läbi kõrvaklappide, aga ka (üli)kõrge kvaliteediga muusika. Jama lugu on see, et tavalisel inimesel pole sellest suurt sooja ega külma, sest...

Eestlane tahab uut. Ja siis kindlasti naabrist mitu korda paremat. Olgu jutt autost, telefonist või saunamajast. Kui aga rääkida arvutitest, siis täiesti arvestatav võimalus on osta arvuti teiselt ringilt. Garantiiga ja selleks spetsiaalselt mõeldud kauplusest. Seekordses saates avab Ants Õnne, kes just sellise äriga tegelebki, telgitaguseid ja räägib, miks kasutatud arvuti on teine kord isegi parem kui uus ja läikiv.

Seekordses saates tuleb juttu kahel teemal - tehnika tellimine Jaapanist isikliku kogemuse näite varal ja Apple'i uutest seadmetest, vidinatest ning tarkvarateenustest.

Olgu su kodus Telia, Elisa või STV, siis üpris suure tõenäosusega on nende poolt sul kodus ka telekanalid. Kas on võimalik, et liigume erinevate voogesitusteenuste abil sinna, kus telekomid tõstavad käed üles ja ütlevad, et "Meil pole enam huvi telekapilti müüa." Kas see kõlab realistlikul või on see utoopia?

Maailmas on lahvatanud sõda! Suures (ja põhimõttelises) vastasseisus on kaks tehnikamaailma absoluutset giganti: ühes nurgas Apple, kes ütleb, et inimesel on ise õigus otsustada, mis andmeid teistega jagada. Teises nurgas Facebook (ja natukene vähem ka Google), kes ütleb, et andmete jagamine kolmandate osapooltega on okei ja see aitab kaasa parema kasutajakogemuse loomisele. Kellel on õigus?

Jälle mingid tarkvarauuendused? Alles ma ju tegin oma arvutile uuenduse. Ja miks see telefon ennast update'ima hakkab? Seekordne episood keskendubki tarkvarauuendustele - kui palju ja tihti nendest seadmete uuendustest tegelikult reaalset kasu on? Või on neid üldse vaja teha?

Kui kohalik seadmetugi lonkab ükskõik, mis põhjusel, siis kuhu pöörduda? Maailmas pole teadupärast ühtegi muret, mis ole üle mõistuse unikaalne - see kehtib ka tehnoloogiavallas. Kus on need maakeelsed foorumid ning veebilehed, kuhu oma häda kurtma minna, kui kohalik tugi sind aidata ei oska.

Kas tõesti on võimalik, et kusagil internetiavarustes müüb keegi heast südamest oma isikliku Spotify perepaketi ühte kohta aastaks 3€ eest? Või keegi teine väga hea inimene MS OneDrive'i ruumi 4€ eest? Aga kuidas kõlaks meie regioonis ametlikult mitteleviva Disney+ teenuse tellimus aastaks 5€ eest? Ahvatlevalt, kas pole? Kuid kuidas selliste pakkumistega päriselt on ning kes keda ja kus selliste hindaede juures petab?

Iga inimene kuulab muusikat omal moel - kes bussis klappidest ning voogesitusest, kes ulmekallist helisüsteemist kodus, kasutades selleks ülikõrge kvaliteediga helifaile. Kellel on õigus ja kui hulluks saab audioelamuse tagaajamisel üldse minna?

Uus aeg nõuab uusi kangelasi ning lahendusi ja üks sellistest on kahtlemata termokaamera. Kuidas ja kas üldse võiks olla termokaamerast kasu ühes ettevõttes või laiemalt avalikus ruumis üldisemalt. Kas see masin aitaks piirata viiruse levikut? Paigaldaja poolelt saab sellest rääkida Priit Orasson G4S'ist, tarbija poolelt jazzklubi Philly Joe's vedur Reigo Ahven.

Apple on taaskord näidanud ette, mida aasta jooksul on oma laborites ehitatud ning tulemuseks on iPhone 12. See telefon on kiire, värviline, uute vidinatega aga kas ka oma hinda väärt. Kas tasub ennast järjekorda võtta või on ka rahakotisõbralikumaid lahendusi?

Kui kogu maailm tundub näiliselt liikuvat suunda, kus kõik failid asuvad pilves siis ometigi on ka inimesi, kes vastupidiselt sellest keelduvad. Näiteks inimesed, kes tegelevad fotograafiaga või lihtsalt pildistamisega ning tahavad oma pildistatut säilitada ka paberil. Tehnotroppidel on külas Leivi Konsing - inimene, kes teab kõike Epsoni fotoprinteritest ja jagab ka oma teadmisi meiega.

Auto pardakaamera. Mõjub kahetiselt - kohati mõtled, et on ikka veidrikud, kes seda endale paigaldavad siis aga jällegi räägitakse imelugusid, kuidas selle abil liiklusrikkujad kenasti pildile jäänud. Mis ta siis on - moevidin või abimees?

Euroopa Liidus ringleb algatus, mis ütleb, et igaüks meist peaks saama ise oma telefoni parandada - nii hoiame seda kauem elus ja reostame vähem loodust. Kõik loogiline. Aga kuidas see päris elus välja näeks? Tehnotropid on pikalt suvepuhkuselt tagasi!

Apple'i WWDC üritus on selleks korraks lõppenud ning see annab põhjuse teha väikesed kokkuvõtted uudistest. Lisaks põikame ka korraks Androidi-maailma ning tõdeme, et kui oled õunamees, on põhjust sügist oodata, Androidi-mehed aga peavad leppima kesisema saagiga.

Kohe kui ilmad soojad, võtab eestlane kätte ja kihutab oma tavalisest igapäevasest koduinternetist eemale. Klassikaline "kodune internet" asendub juhtmevabadusega ja talvine paikseks olemine liikumisega. Millest valikute tegemisel lähtuda, milliseid seadmeid eelistada ja kas juhtmevaba internet ikka katab kõik mu vajadused? Külas on Tele2 Klienditurundus direktor Ines Estrin.

Kas oled kunagi kokku arvutanud, palju maksavad sinu kodus või telefonis olevad Spotify ja Netflix? Oled sa viimasel ajal vaadanud, millise mobiilipaketiga sa seotud oled ja kas sellele oleks soodsamaid alternatiive?

Sel nädalal räägime kodusest netikiirusest ning proovime anda mõned omapoolsed soovitused. Lisaks natukene hindadest ning sellest, mille alusel üldse alla- ja üleslaadimise kiirust valida.

Kui poes maksab telefon 1000€, ei tähenda see, et sama kallis on ka telefoni teha. Isegi kõige kallima telefoni valmistamine maksab poole vähem, kui telefoni enda hind. Miks?

Pärast pikka pausi on Tehnotropid tagasi. Seekordses saates arutame elu võimalikkusest Huawei telefoniga ilma Androidi äppideta ja kuidas maailm meie ümber muutunud on.

Tehnotroppide salvestamise ajal on Priidul ja Mihklil kodukontor kestnud umbes kaks nädalat. Kuidas see neil on möödunud, millised on parimad avastused ja kuidas on kõige targem keskenduda tööle? Salvestatud üle Skype'i.

Eesti telekanalid hakkasid HD pildkvaliteedis meieni jõudma alles suhtelt hiljuti - seni pidime leppima mõne kanali puhul vana ning iganenud SD kvaliteediga. Samas tehakse sel korral olümpiamängudest näiteks esmakordselt 8K kvaliteedis ülekandeid ning 4K on samuti piiri taga juba kohati päris tavaline kvaliteedinorm. Kui kaugel meie sellest oleme ning millal Eestis nii kaugele jõuame, et telekanalid tulevad meieni näiteks 4K pildikvaliteediga?

Kuigi mobiilse interneti levile seavad piirid nii mõnedki tegurid - asukoht, ümbritsev taristu ning kasvõi masti asukoht, võiks eeldada, et Tallinnas (ja teistes suuremates linnades) on levil alati "punn põhjas". Aga näe - võta näpust. Täiesti juhuslikult võid kõik oma plaanid selle eelduse peale üles ehitada ja siis valusalt vastu pükse saada.

Millist arvutit soovitada sõbrale? Ülesanne on keerukas, sest igal inimesel omad erisoovid ja nägemused. Kuid mis kriteeriumitest soovitaksime arvuti valimisel lähtuda meie.

Hiinast kauba tellimine võib tunduda kohati riskantne. Ometigi saab ka sealt täiesti häid ja toimivaid asju, kuid selle kõige juures tuleb alati meeles pidada, et Hiinast tellides saad sa täpselt nii palju eest, kui sa oled nõus maksma. Ja hiljem kurta pole kellegile.

Üha enam ja enam on koduse tehnika parandamine keerukas. Ja lisaks sellele tundub, et tootjad annavad endast suisa parima, et me ei saakski ise oma asju putitada, vaid ostaksime uued. Nõme või õigustatud?

Retro teeb igas vallas tagasitulekut - retroriietest kuni mööblini välja. Sinna vahele mahub ka hunnikus erinevat retrohõngulist tehnikat. Kas see tegelikult on õige asi või on tegemist mööduva nähtusega?

CES2020 on läbi. CES ehk Consumer Electronics Show toob igal aastal huvilisteni nii uusi tooteid kui mõnel määral näitab ka tehnoloogilisi arengusuundasid. Aga täpselt sama palju on seal alati ka naljatooteid. Nii tõsistest kui ka lõbusatest uudistoodetest 2020. aasta esimeses Tehnotroppide saates räägimegi.

2019 on lõppemas ning aeg on fantaseerida, mis teeks aastast 2020 kõige parema tehnoloogia-alase aasta.

Vanasti räägiti, et lae aku täis ja siis tühjaks ja jälle täis - ainult nii hoiad akut tervena. Siis hakati rääkima, et nii ei tohi kindlasti teha, sest see rikub akut ja laadida tuleb hoopis täpselt vastupidi. Kuidas siis on õige laadida tänapäevast akut?

Mitte keegi pole kunagi öelnud, et kodutehnikat ei või kasutatuna osta. Muidugi kaasnevad sellega teatavad ohukohad, kuid kui targalt osta võid saada tipptaseme tehnikat uuega võrreldes praktiliselt murdosa hinnaga.

Viimaste nädalatega on tulnud välja kahe telefonide suurtootja uued kõrvaklapid. Lohistasime need stuudiosse ja tõime kodunt veel mõned variandid juurde ning ütleme, et uued klapid võiksid kasvõi kohe osta - valikut on küll ja veel.

Iga aasta uus telefon ehk kui tihti on mõistlik telefoni vahetada? by Delfi Tasku

Üks pult teleka jaoks, teine digiboksile. Kolmas juhib meediaseadet ning neljandaga vaatad DVD plaate. Miks ei võiks olla neid olla vähem?

Kui sa pesumasina ostad, siis kaua sa südamerahus sellega toimetada saad? Ostad teleka siis jällegi tead, et üpris kiiresti on see iganenud. Kas see on meelega tehtud või lihtsalt tehnika areng ongi kiire?

Sõna "digihügieen" kõlab naljakalt. Ometigi on spetsialistide ja teadjameeste sõnul tänapäevases ühiskonnas tegemist vähemalt sama olulise asjaga, kui tavaline hügieen. Mis üldse on digihügieen ning kuidas seda saavutada?

Inimesed jagunevad vast laias plaanis kaheks - ühed on need, kes ostavad puhtalt nubreid: mida rohkem piksleid ja suurem mälumaht, seda uhkem. Teised jällegi on sellised, kellele on numbrid ükspuha ning oluline on see, kuidas kõik omavahel töötab ning kui mõnus kasutada.

Tehnika ja mehed kipuvad ikka enamasti kokku käima? Kui aga võtta kaks naist, küsida neilt, mida nad tehnikast teavad, arvavad või mõtlevad, siis tulemus on võibolla mõneti ootamatu. Tehnotroppide saatel on sel korral külalised - Sille ja Marianne ehk Tissidendid.

Läinud nädalal tutvustas Huawei oma uusi fotoaparaate, vabandust telefone. Üks neist on vaieldamatult maailma tippklassist kaameratega ning jõudlusega. Kuid selle kõige juures on üks suur AGA. Lisaks auto proovisõidukogemusest.

Viimasel ajal on tehnikamaailmast tulnud näiliselt suhteliselt vähe uudiseid, mis paneksid kulmu kergitama. Küll aga kergitavad vähesed uudised hoopis küsimusi, et kas innovatsioon on maailmast otsas? Või hoitakse innovatsiooni kuskil salakeldrites luku taga?

Mis on variandid, kui tahad kodus normaalset heli kuulata? Olgu see siis filmivaatamiseks, mängimiseks või niisama muusika kuulamiseks. Priit tegeles terve nädala ideaalkomplekti kokkupanekuga.

Augusti keskpaigast alates on absoluutselt igas lehes ning veebikeskkonnas kuhjaga reklaame, mis soovitavad osta oma võsukesele just see "kõige parem mobiiltelefon". Aga milline see "kõige parem" siis on?

Seekordne saade võtab ootamatu pöörde, kui veendunud Apple'i kasutaja Mihkel ütleb, et võiks vabalt olla ka Androidi-mees.

Kas suve võib iseloomustada kui suurte juhtumiste aega või ei toimunud tehnikavaldkonnas mitte midagi? Lisaks on saates soolas suur üllatus Priidule.

Seekordses saates põeme läbi kiire Apple Pay pohmelli ja Mihklile selgub, et VPN ei olegi ainult geoblokeeringu eemaldamiseks.

Eelmisel nädalal jõudis Apple'i makselahendus Apple Pay küll kodukamarale, kuid samas nagu ei jõudnud ka. Kas tõesti on probleem selles, et suured Eestis esindatud Rootsi pangad ei viitsi ennast moodsate tehnikatega kurssi viia?

Iseenesest tahaks ju uut autot küll. Aga mugavus on nii suur, et auto võiks olla ka kõikide lisadega. Ja see maksab. Kas ja kuidas leida kuldne kesktee?

Kui piiri tagant tehnika ostmine on küll soodsam, siis Eesti kaupmeeste müüdavale kaubale kehtib Eestis kohustus pakkuda toodetele ka garantiid. Kui julge tuleb olla, et osta tehnikat piiri tagant ning riskida sellega, et kui tootega midagi juhtub, oled sa põhimõtteliselt sellest ilma? Või kas ja kuidas üldse garantiitingimused toimivad?

Tegelikult tahaks väga osta oma tehnikavidinad Eestist. Aga sellega on pahasti - hinnad on kõrged, valik kohati vähene ning mõnikord pole kiita ka klienditeenindus. Ometigi - kas tõesti pole Eestist mõtet midagi osta?

Kõik füüsilised andmekandjad nagu DVD ja Blue-ray võtavad riiulis ruumi. Kuidas toimetada, kui tahaks seda ruumi kokku hoida aga mitte minna piraatluse libedale teele? Tehnotropid peavad nõu. Lisaks ka muid õpetlikke nõuandeid elust enesest, nagu alati.

Tehnotroppide kuues osa keskendub pisut kõigele: vaatame jalgrataste maailma, räägime pisut kõlaritest, Priit räägib, kuidas kodus ise koduvideote heli miksida ning selgub ka huvitav fakt fotoaparaatide kohta.

Meil kõigil on taskus mobiiltelefonid. Ja me kõik teeme nendega kogu aeg pilti. Kuid kas üks isegi väga hea telefonikaamera suudab tegelikult asendada pärisfotokat?

Kuidas on võimalik saavutada kodus sõltumatust teleripildi vaatamisel kõikidest pakutavatest opetaatoritest? Millised alternatiivid toimivad ning millised mitte. Tehnotropid räägivad sel korral kuidas kaabel läbi lõigata!

Rakenduste ehk äppide valik on lai ja värviline nagu kevadine lillepõld. Millised aga on need äpid, mis peaksid igal endast lugupidaval inimesel telefonis olema? Vähemalt Tehnotroppide meelest.

Sel korral võtavad Tehnotropid ette kõiki mehi painava teema: kuidas alustada oma kodukino loomist - milline telekas, milline helisüsteem ja kuidas saada selleks kõigeks naiselt luba.

Tehnotropid stardivad. On algusele omaselt ähmi täis kuid jõuavad sellele vaatamata rääkida iseendist, nutikelladest, targast kodust ja pisut ka sellest, et miks on elektriauto äge. Või siis miks mitte.